Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Apple’i telefone arvustada on isegi veidike nagu igav. Eriti, kui oled enamust neist ise ka kasutanud. Vau-efekt jääb aastatega üha harvemaks. Kuigi vahel tuleb siiski veel ette.

Näiteks siis kui tuli välja iPhone X. Minu jaoks oli see kvalitatiivne hüpe telefoni kasutamises, eeskätt tänu telefoni muutumisele märksa intuitiivsemaks kui varasemad nutitelefonide mudelid. Mõistagi polnud siin ’süüdi’ ainult raudvara, vaid ka iOS 12-el oli siin oma panus. Tekkinud sünergia tulemuses sündinud muutust söendan ma ise aga pidada suurimaks, mis Apple’i telefonide ajaloos on ette tulnud. Alates Face ID-st kuni rakenduste haldamiseni – midagi sellist polnud ma varem kogenud. Rõhk on siin just intuitiivsusel ehk sellel, kui mugavalt ja loogiliselt sai iPhone X-i kasutada.

iPhone XS ja XS Max paraku sellist üllatusefekti võrreldes iPhone X-iga ei põhjustanud. Aga üldiselt oli seda ka oodata, sest S-täiendiga mudelitel on alati olnud pigem pisikesed edasiarendused kui kapitaalsed uuendused. Tegelikult küll väike ahhetusmoment siiski oli aga sellest allpool.

 

Välimus

 

Kui Apple otsustas peale iPhone 7 muuta oma iPhone’ide tagaküljed klaasiseks, siis mina selle uudise fännide hulka ei kuulunud. Kuigi klaasist tagune on vaieldamatult edev, siis on mul selle edevuse vastu kohe mitu argumenti. Esiteks muidugi see, et klaasist tagakülg on kallis juhul, kui telefon peaks maha kukkuma ja klaas purunema. Kui iPhone 8 puhul räägiti midagi 500 eurost, mis uue tagakülje eest välja tuleb käia, siis iPhone XS Maxi puhul ma kindlaid numbreid ei tea, kuid arvestada tuleb, et iPhone 8-st on see mõõtudelt ikka omajagu suurem. Suur hulk kainelt mõtlevaid inimesi panevad seega ootamatute väljaminekute vältimiseks oma iPhone’ile peale ümbrise ning klaasist tagakülje ilu tuleb välja vaid neil üksikutel hetkedel, mil omanik telefonil ümbrist vahetab. Vähemalt mina isiklikult oma iPhone X-i tagaküljega ei riski ja praktiliselt terve aja veedab telefon kenas nahkses ’ülikonnas’. iPhone XS Maxi jaoks mul paraku ümbrist polnud, seega olid mul närvid pisut pingul iga kord kui telefoni näiteks pildistamiseks taskust välja võtsin.

Jättes aga praktilised kaalutlused kõrvale on iPhone XS Max vaieldamatult disaini meistriteos. Mida on hea vaadata ja mõnus peos hoida. Terasest ja klaasist nagu pilvelõhkuja. Suurus on iPhone XS Maxi puhul vaieldamatult müügiargument. Ekraani suurus muidugi. iPhone X-i juures tegi Apple oma maagiat, pannes 5,8-tollise ekraani väiksemasse kesta kui 5,5-tollise ekraaniga iPhone 8 Plusi. iPhone XS Maxi ekraan on aga tervelt 6,5-tolli, mis on vaid 1,4 tolli väiksem kui iPad mini 4. See paneb mind põnevusega ootama uusi iPadi mudeleid, kus on ekraan loodetavasti samuti tõmmatud servast serva nagu uutel õunatelefonidel. Igatahes tekitas iPhone XS Maxi ekraan oma suuruse, terava pildi ja värvidega küll kerge vau-efekti.

Minu kätte sattus ilmselt kuldset värvi mudel ja pean mainima, et see on ilmselt minu eelistatud värvikombinatsioon vähemalt iPhone’ide puhul. Kuigi üldiselt ma kulda ja karda ei armasta, siis antud juhul see eriti silma ei torkagi, kui mitte arvestada punakaskuldset terasraami, sest tagakülg pole õnneks mitte kuldne vaid pigem elevandiluukarva, mis on igati väärikas ja silmale kena vaadata.

 

 

Kui inimesed on juba jõudnud harjuda uute iPhone’ide ekraani ülaosas oleva nö ’kulmuga’ (notch) ning isegi kopeerivad seda Android-telefonidele, siis minu arvates on ikkagi suurimaks möödalaskmiseks telefonist väljaeenduv kaameraobjektiiv. Ümbrisesse panduna see õnneks enam ümbrisest välja ei ulatu, kuid puristidele, kes kasutavad oma telefoni ilma ümbriseta, võib see ikkagi häirivaks osutuda.

 

Kasutamine

 

Äärmuseni lihvitud kasutajakogemus on alati olnud Apple’i telefonide tugevamaid külgi. It just works, nagu mainis kunagi õunaissi Steve Jobs. Tõsi, töötavad ka diiselmootoriga traktorid ja kaevurid kauges Hiinas, kuid  iPhone’iga nende töö sujuvust võrrelda ei saa. Kohati mulle isegi tundus, et telefon püüab minu soove ennetada. Eriti sujuvalt käis see Face ID abil ekraanilukust vabastamisel. Piisas telefoni taskust väljavõtmisest, kui juba püüdis ta mu pilgu ja lukustus lahti. Sellistel hetkedel tundub telefon olevat tõesti osakene sinust endast. Üldse tundus olevat XS Max kiirem kui tavaline X. Kiirusevahe pole siin muidugi mitte midagi praktiliselt kasulikku, vaid pigem tunnetuslik. Ja eks uued asjad tundu juba oma loomu poolest olevat kiiremad. Ning paremad.

Iga uue iPhone’i või õigemini üldse iga uue telefoni juures tuuakse kindlasti välja tema kaamera. iPhone’ide kaamerad on läbi aegade populaarsed olnud. Juba mõnda aega on ühe maailma kõige populaarsema fotojagamissaidi flickr.com kõige populaarsemaks kaameraks osutunud just iPhone’i kaamerad. Võitlus telefonikaamerate rindel on sedavõrd äge, et teatavasti on kohe-kohe tulekul koguni viie kaameraga telefonid. Ning Huawei P20 Pro võib uhkustada juba praegu kolme kaameraga. iPhone XS Max’il piisab aga väga heade piltide tegemiseks vaid kahest kaamerast. Ning kui ma võrdlen nüüd XS Max’i oma vana hea X-iga, siis tuleb tunnistad uue mudeli ülimuslikkust. Max’i pildid on paremad, eriti hästi tuleb see paremus välja portreede juures. Kusjuures kaamerate raudvara on suures ulatuses täpselt sama, Apple on Max’i kaamerale pannud vaid kaks korda kiirema ja 32% suurema pildiprotsessori ning tuuninud kaamera tarkvara. Kui ma peaksin otsustama oma iPhone X-i välja vahetada XS Max’i vastu, siis on üheks oluliseks argumendiks just kaamera, sest iFotograafia on oluline osa minu argipäevast.

Teine väga oluline pluss iPhone XS Max’i juures oli aku. Mis oli väga hea!

Peale ühte väheaktiivse kasutamisega päeva oli õhtul akut alles veel 93%!!! Kusjuures peale näoraamatu lehitsemise sai telefoniga päeval veel mõned pildid klõpsitud. Sarnast tulemust pole ma veel näinud ühegi testitelefoniga, olgu selleks siis iPhone või Android.

Telefonide kõlarikvaliteeti ma üldiselt senini veel hinnanud ei ole, kuid iPhone XS Max’i puhul teen erandi. Heli on telefoni kohta üllatavalt vali, selge ja sügav. Ilmselt ma ise küll telefonikõlarist muusikat kuulama õnneks ei pea, kuid kui keegi seda tingimata teha tahab, siis soovitaks talle kuulamiseks just iPhone XS Max’i. Selle õnnetu pinina asemel, mis tavaliselt nutitelefonide kõlaritest tuleb. Kuulasin Hooverphonicsi „Mad about You“ nii XS Max’i kui tavalise X-iga ning ka siin tegi Max minu X-il selja prügiseks.

Ainukeseks virinaks iPhone XS Max’i juures olekski selle lihvitud ja libe olek, et iga kord telefoni kätte võttes pidi olema ekstraettevaatlik, et kallis kõnetoru näppude vahelt välja ei libiseks. Selle probleemi lahendab ilmselt korralik kaanega ümbris.

 

Kokkuvõtteks

 

Olen olnud suureekraaniliste telefonide fänn algusest peale, kui müüki tuli 5-tollise ekraaniga Dell Streak 5. iPhone X oli minu esimene mitte-Plus suurusega telefon üle mitme aasta. Kasutades nüüd taas Plus-suuruses telefoni, mida XS Max põhimõtteliselt on, jään ma kuidagi kõhklevale seisukohale suurte kahekäetelefonide suhtes. Sest kui ma iPhone X-i sain vabalt hallata ka ühe käega, siis Max’i puhul see enam nii lihtne polnud. See tähendab, et hakkama sai aga pingutusega, mugavam oli ikkagi kasutada kahte kätt. Sest lisaks kõigele muule tuli olla ka ettevaatlik. Olles X-i mugava suurusega sedavõrd harjunud, pole ma enam kindel, kas ma tahan seda ohverdada suurema ekraani, parema kaamera ja heli ning mahukama aku vastu. Seda enam, et X-i 5,8-tolline ekraan on juba nagunii suurim telefoniekraan, mida ma kunagi kasutanud olen.

iPhone XS Max on vaieldamatult parim telefon, mida ma kunagi kasutanud olen ning saab minu kindla ostusoovituse. Isegi neile, kellel taskus või käekotis on veel iPhone X. Tavaliselt soovitaks ma S-täiendiga mudeli vahele jätta ja oodata ära järgmine nö täisnumber. Kusjuures soovitaksin just XS Max’i, mitte tavalist XS-i, sest ainult paremast kaamerast ja helist minu jaoks X-i väljavahetamiseks ei piisa, suurem ekraan oleks just see otsustav kaalukeel. Iseasi on muidugi juba 1200 euro juurest algav hinnaskaala, mis paneb ka suurimad õunafännid kimbatuses kukalt kratsima…kas mul on ikka seda vaja…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi