Allikas: Apple Erki Oras

iPhone X – täiesti teistmoodi telefon 0



iPhone on huvitav, isegi ainulaadne telefon. Reeglina see inimesi ükskõikseks ei jäta, tal on kas tulihingelised vaenlased või fännid. Olen huviga jälginud trende nii kohalikus kui ka globaalses meedias. Niipea kui iPhone tuleb välja mingi uuendusega, ilmub lagedale hulgaliselt neid, kes väidavad, et see uuendus on Androidi pealt maha viksitud või on see liiga kallis, liiga mõttetu või liiga misiganes. Selliste tegelaste aktiivsuse kasv on sama kindel nagu päikesetõus või -loojang. Samas aga iPhone’i kasutajad eriti vastaspoolega vaidlema ei kipu ja see on täpselt samasugune seaduspärasus. Fännide vaikimine aga tundub vastaspoolele õli tulle valamisena. I pity the fools!

 

Sama fenomen on toimunud ka iPhone X-iga. Olen lugenud mitmeid arvustusi, kus väidetavalt endised iPhone’i kasutajad on Apple’i uues mudelis erakordselt pettunud. Et hullumeelne hind ja poolikud tehnilised lahendused. Mind panevad sellised arvustused vaid autoritesse kriitiliselt suhtuma: on objektiivsed arvamused ja hall või must PR-tegevus. Olgu lugu Korea telefonitootjate reklaamitegevusega nii, nagu see on, vaatame pigem Apple’i iPhone’i juubelimudelit lähemalt.

 

Välimus

 

Klaas ja teras. See kombinatsioon kõlab tuttavalt. Näiteks iPhone 4S-i juurest. iPhone X särab üleelusuuruses, eriti veel hõbedane versioon. Terasega laetud serv isegi rohkem kui kunagi iPhone 4S-i puhul. Paraku on selle säraga seotud väike probleem. Nimelt maksab iPhone X-i klaasist tagakülje vahetus, juhul kui see purunema peaks, üle 500 euro! See on umbes kaks korda kallim kui ekraani väljavahetamine. Mis tähendab, et üleliigsete finantside puudumisel on soovitav iPhone X-ile kindlasti mingi kest ümber panna või ära kindlustada. Kaitsev ümbris aga varjutab paraku edeva korpuse sära. Puhta ilu jüngrid võivad muidugi loobuda Apple’i disaini ilu varjamast, kuid mina olen teid igatahes hoiatanud.

Järgmisena räägin telefoni suurusest. Olen algusest peale olnud fanaatiline pluss-suuruses telefonide fänn. Omal ajal soetasin ma isegi esimese 5-tollise ekraaniga telefoni, mis välja tuli, Dell Streaki. iPhone X-i ekraan peaks olema suurim kui ühelgi varasemal iPhone’il – 5,8 tolli. Ometi on X oma mõõtmetelt märgatavalt väiksem 5,5-tollise ekraaniga iPhone’ide plussversioonidest. Puhas maagia, kas pole!? Ent lood pole päris nii, nagu numbrid meile näitavad. Esiteks on iPhone X-i ekraanil iseloomulik “tukalokk”, mis varjab endas erinevaid andureid ning tekitab ekraani ülaserva lõtku. Mitmed kasutajad on sellel teemal juba jõudnud ka viriseda, tehes Apple’ile etteheiteid pooliku disainilahenduse pärast. Minule isiklikult see mingit probleemi ei tekita, aga ma pole ka kuigi agar telefoniekraanilt filmide vaataja. Filmid ja videod on minu arvates ainuke olukord, mil see tukalokk veidi häirivalt võib mõjuda. Telefoni suuruse juurde naastes aga tundub mulle, et Apple on siin tabanud naelapea pihta: iPhone X on esimene suure ekraaniga telefon, mida on mugav kasutada ka ühe käega. Minu jaoks on tegu tõelise jackpot’iga. Tõsi, paljud rakenduste loojad pole veel iPhone’i uue ekraani võimalusi kasutama hakanud, kuid see on tõenäoliselt vaid aja küsimus, millal uus ekraan saab n-ö täisvõimsusega tööle asuda.

iPhone X-i välisdisaini suurim muutus on tegelikult mitte niivõrd telefoni servast servani ulatuv ekraan, vaid kodunupu kadumine telefoni esipaneelilt. See muutus on aga omakorda kaasa toonud veelgi suuremaid muutusi telefoni kasutamises.

 

Kasutamine

 

Apple on iPhone X-i juures ette võtnud ühed suuremad muutused iPhone’i ajaloo vältel. Ning üle terve telefoni esipaneeli ulatuv ekraan on nendest väikseim. Märksa olulisem on minu arvates see, kuidas toimub telefoni kasutamine ja haldamine, rakenduste kasutamine ja nende vahel liikumine. Märksõnaks on siin intuitiivsus. Kodunupu kadumine muudab oluliselt kasutaja suhtlemist telefoniga. Ning minu arvates palju paremaks. Ehkki alguses on kasutajal kindlasti mingi õppimistsükkel, sujus minul kõik üllatavalt kiiresti ning juba nädala pärast tundus mulle sõrmejäljelugejaga kodunupp mu truul iPhone 7 Plusil arusaamatu ja isegi mõttetu. Õnneks ei pea ma seda enam kasutama. Seda enam, et iPhone X-il on ju palju intuitiivsem, mugavam ja turvalisem Face ID kasutaja tuvastusvõimalus. Face ID suutis mind vähemalt alguses korduvalt üllatada, kui tundis mu näo ära ka pimedas autos, kus puudusid teised valgusallikad. Vähehaaval hakkan ma sellega juba harjuma.

Omaette meeldiv kiiks on see, kuidas reageerivad ekraaniteavitused Face ID-le. Oletame, et sinu laual vedelevale iPhone’ile tuleb teavitus, sa tonksad ekraani ja näed, et tegu on näiteks Facebookiga. Juhul kui telefon su näo ära tunneb, avab ta ka teavituse, et sa näeksid, mida see teavitus puudutab. Siit edasi jõuad teavituse sisuni, kui teavitusel sõrmega tonksad, telefoni avamiseks ei pea enam ennast sõrmejäljega tuvastama. Super mugav ja loomulik, ei mingit bürokraatiat enam.

Kui iPhone’i eelmistel mudelitel sai telefoni välja lülitada telefoni paremas servas olevast nupust, siis nüüd aktiveerib sellele vajutamine Apple’i virtuaalassistendi Siri. Paraku pole minu läbisaamine temaga kõige parem minu puuduliku ingliskeelse häälduse tõttu. Seega see uuendus mind eriti ei puuduta, kuid neile, kes igapäevaselt inglise keeles suhtlema on harjunud, võib see lahendus telefoni kasutuskogemusele veelgi mugavust lisada.

 

Kaamera

 

Iga tänapäevase telefoni üheks olulisemaks osaks on vaieldamatult kaamera. Ning iPhone X-i kaamera kuulub kindlasti mobiilimaailma kaamerate tippu. Ehkki iPhone X-i topeltobjektiividega tagakaamera on põhimõtteliselt sama mis iPhone 8 Plusi oma, on Apple sedapuhku täiustanud telefoni ekraanikaamerat, lisades ka sellele portreerežiimi. Tänu sellele on loodetavasti peatselt oodata kvaliteetsete selfide plahvatuslikku kasvu, sest sedavõrd hea ekraanikaameraga on moodsas enesekeskses maailmas oma edevust raske vaos hoida.

Igatahes suutis iPhone X-i endlikaamera mind meeldivalt üllatada ja jätta mulje, nagu oleks ka mina fotograaf ja sealjuures märgatavalt isikupärasema välimusega kui tavaliselt. See ei pruugi aga kõikide kasutajate puhul nii olla.

Mõistagi ei tee isegi iPhone X imet ning elementaarsete pildistamisreeglite ja füüsikaseaduste vastu eksimine toob paratamatult kaasa fotode kvaliteedi languse.

Pildistatud iPhone X-iga.

 

Animoji‘d

 

Kui ma vaatasin iPhone X-i esmaesitlust, ei suutnud ma mõista Apple’i juhtide elevust nende animeeritud emotikonide üle. Karaoket laulvat junni vaadates meenusid mulle paratamatult filmi “Fight Club” peategelase Tyler Durdeni sõnad: “You are the all-singing all-dancing crap of the world” ehk “sa oled selle maailma laulev ja tantsiv sõnnik”. Ma lihtsalt ei suuda sellist ajaviidet tõsiselt võtta, kuid äkki ma võtangi elu pisut liiga tõsiselt. Tegelikult aga on animoji‘d märksa olulisemad kui see üürike meelelahutus, mida need pakuvad. Need näitavad hoopis telefoni riistvaralist võimsust ja selle pakutavaid võimalusi, mida saab kasutada märksa olulisemate rakenduste juures.

 

Kokkuvõtteks

 

Headest asjadest kirjutada on kerge ja mõnus. Ning iPhone X on vaieldamatult hea asi. Võiks isegi öelda, et minu suhe telefoniga elab üle teatavat renessanssi. Mul on tekkinud keskmisest suurem soov taas proovida uusi rakendusi ning üleüldse taban ennast telefoni sõrmitsemas rohkem kui varem. Eriti seetõttu, et saan seda kasutada mugavalt ühe käega. Õli valab tulle siin ka see, et telefoni aku tundub olevat isegi parem kui mu senisel truul iPhone 7 Plusil.

Igatahes on iPhone X tänu Face ID ja sõrmeviibete kombole astunud edasi suurima  sammu oma ajaloos. Lisame telefoni intuitiivsusele veel suure ja suurepärase ekraani ning ülimalt käepärased telefoni mõõtmed, ühe parima (kui mitte kõige parema) kaamera ning meil on seade, mis on suurem kui tema omaduste summa. Kindlasti suudab iPhone X olla teenäitajaks ka järgmistele Android-telefonidele. M.o.t.t.


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid

  • PriitL

    Kas tõesti saab lugeda järgmist iPhone’t, mis on pea sama mis eelmine, “täiesti teistmoodi” telefoniks.
    Nutitelefonide kontekstis on teistmoodi telefonid nt. Samsung Galaxy Folder 2 või Blackberry Priv; iPhone’t, mis on sama vomi kasutanud igas mudelis, ei saa kuidagi, võrreldes eelpool nimetatutega, lugeda teistsuguseks.
    iPhone X on tavalise telefoni standard.