Kui koolijütsidele tähendab september traditsiooniliselt uue kooliaasta algust, siis tehnoloogiamaailmas tähistab september uue iPhone ilmumist. Erandiks polnud ka käesolev aasta ning nii nagu mitmed varasemad lekked vihjasid, ilmus „õunu“ seekord lausa 3 erinevat. iPhone 11, iPhone 11 Pro ja iPhone 11 Pro Max.

 

Seega on nimes loobutud tähest X ning naastud tavapärase numeratsiooni juurde. Kuigi tegelikkuses tähistas ju ka X lihtsalt numbrit 10. Aga see selleks.

Käesolevaga keskendume hoopis nii-öelda massmüügi mudelile ehk seadmele, mille nimi on iPhone 11, ning vaatame pisut lähemalt, mida see endast kujutab.

 

Konservatiivne disain

 

Apple kipub üsnagi jäärapäiselt mitu aastat järjest oma telefonide juures kinni hoidma ühest ja samast disainist ning sama teed on mindud ka seekord. Nii näeb iPhone 11 välja üsna sarnane möödunud aastase XR nimelise mudeliga. Ainsaks suuremaks erisuseks nende vahel on tagumisel küljel asuv kaamera moodul. See aga tähendab, et iPhone on endiselt tavapärase formaadiga selles mõttes, et see ei ole veninud nii piklikuks kui muud tipptelefonid ning on võrreldes nii mõnegi konkurendiga oma olemuselt pontsakam. Alguses tundub see paksus isegi pisut häiriv, kuid aja jooksul sellega harjub. Paraku on aga tänu vana disaini kasutamisele alles ka konkurentidega võrreldes nüüd juba hiiglaslikuna tunduv ekraani ülaosas paiknev “kulm”. Ja päris suured tunduvad ka ekraani ümbritsevad servad. Tuleb nentida, et nii mõnigi telefon on seadme esimest külge efektiivsemalt ära kasutanud ja samale pinnale suurema ekraani saanud.

 

Allikas: Telia e-pood

Eeltoodu aga ei tähenda, et muutusi üldse ei oleks. Uus (A13) protsessor on kiirem ja intelligentsem. Korpusel kasutatud klaas on vastupidavam ja loomulikult on parem ka kaamera. Aga sellest pisut hiljem. Muidugi on uus ka tarkvara. Ehk tegelikkuses on iPhone 11 siiski täiesti uus telefon, kuigi välja näeb suures plaanis nagu eelmise aasta Xr.

 

Näotuvastus

 

Erinevalt Android telefonidest, kasutab Apple ainult näotuvastust ehk Face ID-d ja loobutud on sõrmejäljelugejast. See tähendab, et telefoni saab lahti lukustada vaid seda vaadates või siis ekraanil parooli sisestades. Kuna parooli tänapäeval keegi enam eriti sisestada ei viitsi, langeb põhirõhk näotuvastusele. See esialgu riskantsena näiv otsus on ennast aga igati õigustanud, ses peale seda kui kasutaja on oma näolapi iga kandi pealt telefonile tuttavaks teinud, toimib funktsionaalsus tõesti kiiresti. Isegi siis kui aparaat on näo suhtes üsna suure nurga all. Samuti ei häiri seadet pimedus. Ehk olgu valge või hämar, telefon avaneb ikka. Suurt numbrit ei tehta ka sellest kui kasutaja on otsustanud mütsi kanda või ninale pannud tavalised (mitte päikese) prillid. Seega võib öelda, et Apple on selle hästi ära teinud ning olemas on vähemalt üks põhjus miks nii suurt kulmu sinna ekraani ülaossa on vaja.

 

Ekraan

 

Ekraani suuruseks on seekord 6.1 tolli ja see on üsna paras, ehk mitte liiga suur ega ka mitte väike. Tootja nimetab seda „Liquid Retina HD Display-ks“, kuid selle peene nime taga peitub tegelikkuses tavaline LCD. Seega pole iPhone 11 endale saanud OLED ekraani, nagu Pro nimega suguvennad, aga tegelikkuses pole see maailma lõpp. Ekraan on ere ja piisavalt heade värvidega. Vaid OLED-iga otseselt kõrvutades on näha toonide erinevused ja LCD valge ei ole nii valge ja must võiks olla tumedam. Ka resolutsioon 1792 x 828, mis annab pikslitiheduseks 326 ppi, ei ole päris tippseadmetega võrreldav (Pro mudelitel 458 ppi). Samas aga peab ütlema, et silm ei erista eraldi piksleid ka sellel ekraanil. Kadunud on aga 3D Touch ehk funktsioonide kuvamine vastavalt vajutuse tugevusele. Selle asemel on nüüd Haptic Touch nimeline omadus. Selle olemusest ei saa kohe päris täpselt aru, kuid mõningase harjutamise järel saab selgeks, et vastavalt vajutuse pikkusele muutuvad kuvatavad valikud. Küllap vaatenurga küsimus, aga vajutuse tugevusele reageerimise variant oli minu meelest etem.

Endiselt on puudu Androidil juba enesestmõistetav alati sees ekraan. Miks, teab vaid Apple, kuid kahju siiski, et see niivõrd kasulik ja mõnus omadus oma teed siia leidnud ei ole. Alles on ka „kodunupu“ kadumisega ilmunud menüüdes liikumise loogika. Ehk menüüdest välja saab ekraani alaosast ülespoole libistades. Libistades ja hoides kuvatakse aga viimati kasutatud rakendused. Kui pole varem kokku puutunud, tundub see esialgu pisut imelik, kuid taas – sellega harjub ruttu ja asjad saab aetud.

 

Kaamera

 

Alates ajast kui ilmus eelmine iPhone, on üsna suure arengu läbi teinud telefonide kaamerad ja Apple kippus siin juba konkurentidele alla jääma. Kui uued Pro ja Pro Max mudelid kasutavad juba kolme objektiivi, siis „tavaline“ 11, piirdub kahega. Võrreldes kallimate mudelitega on puudu telefoto objektiiv, ehk siis zoom. See tähendab et zoomida saab küll, aga ainult digitaalselt. Samas aga toimivad olemasolevad kaks objektiivi väga kenasti. Lainurga abil saab pildile püüda ka muidu peitu jäävaid alasid ning tavaline objektiiv pakub koos digiabilisega kõike seda, mida ühelt telefoni kaameralt tänasel päeval oodata võiks. Kasutaja saab teravad ja fookuses pildid, mis on tasakaalus värvidega ja tehisintellekti poolt tuunitud. Esile võiks tõsta veel pigem hästi toimivat ööreežiimi, mis võimaldab ka pimedas teha üsna mõistliku kvaliteediga fotosid. Lisaks enesestmõistetav portreefotode võimekus, koos sügavuse kontrolli ja bokeh efektiga. Videot saab filmida 4K formaadis ja kahe objektiiviga korraga. Kokkuvõttes võib seega öelda, et iPhone 11 kaamera on päris hästi õnnestunud. Ainus asi, mis kaamera juures tõesti häirib ei olegi tegelikult seotud fotodega, vaid hoopis sellega, et kaamera moodul asetseb telefoni nurgas. Kuna see ulatub korpusest ka päris palju välja,  on tulemuseks see, et telefon kõigub laua peal. Lisaks on seda suurt ruutu tagaküljel üsna raske ilusaks nimetada…

 

Ja veel…

 

Kuigi iPhone oskab ennast juhtmevabalt täis laadida, ei oska kahjuks ükski iPhone endiselt omakorda teisi seadmeid laadida. Sellest on kahju, sest sarnaselt alati sees ekraanile on siin tegemist funktsiooniga, millest on raske loobuda, kui juba korra harjunud oled. Rääkides laadimisest, tuleb öelda ka, et toetatud on kiirlaadimine, aga kiirlaadijat, mis seda võimaldab ei ole komplektis. Mõneti on kahju ka sellest, et eesti keel ei ole telefoni menüü keelena endiselt valitav. Loomulikult saab kõik asjad aetud ka inglise keelse menüüga, aga siiski…  Muidugi võiks nuriseda ka sel teemal, et telefonil pole endiselt USB-C pesa aga kui siiani see kedagi ei seganud, siis miks nüüd järsku peaks? Pigem võiks taas hoopis positiivse poole kalduda ja ära märkida kõlarid. Need pakuvad päris viisakat heli ja seda stereos. Isegi kõvasti kuulates on heli loomulik ja moonutusteta. Kuna kõlarid on paigutatud selliselt, et alumises osas asetsev suunab heli alla ja kuularis (taas üks põhjus, miks ekraani ülaosas see kulm nii suur on) olev ette, ei ole heli päris tasakaalus aga see on siiski kuulatav. Juba mõneti ootuspäraselt ei saa kasutada tavalisi kõrvaklappe, kuna selleks puudu 3,5 mm pesa.

 

Osta või mitte?

 

Kokkuvõtteks võib selle seadme kohta öelda, et 11 on nii-öelda mõistlik iPhone. Kui soov on soetada kindlasti Apple seade ja selle eest ei taheta hingehinda maksta, on 11 ainuõige valik. X mudelid on ju tootmisest maas ja 7 ning 8 on tegelikkuses vananenud. 11 on kvaliteetselt ehitatud, omaduste poolest kõrgel tasemel ja ei jää Pro mudelitele väga palju alla. Maksab neist aga tükk maad vähem. Seega pettuma ei pea kindlasti. Kuid tänaseid Androidi maailma lipulaevade kasutajaid see telefon eeldatavasti Apple usku ei pööra.

 

 

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi