Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Võimalik, et ka sina hea Digitarga lugeja oled kaalunud ja mõtisklenud või ka emotsioonide najal otsustanud, et lõpetad klassikalise PC arvuti kasutamise ning liitud Mac’i fännidega (Apple poolt toodetavad arvutid). Palju õnne! Ning seda tõsiselt. Minu hinnangul oled teinud või tegemas head valikut. Järgnevalt lühiülevaade kahe arvutitüübi peamistest erinevustest ja kujunemise ajaloost.

Kasutaja õnneks on mõlemad operatsioonisüsteemid arendatud juba niisugusteks, kus pole vaja enam inseneri haridust nende kasutamisel. Eesmärk oli neil põhimõtteliselt ühine, kuid teekonnad selleni vägagi erinevad. Lõpptarbija mugavuseni ehitas üks tootja silla üle sügava järve, teine aga sõitis ümber sügava järve.

Mõistmaks PC ja Mac-i sisulisi erinevusi, tuleb minna veidi tehnilisemaks ja vaadata erinevate operatsioonisüsteemi aluseid ja ülesehituse põhimõtteid. Postituses räägin ka omast kogemusest, kas PC vahetamine Mac-i vastu on keeruline või mitte.

Apple OS X töökindluse aluseks hea alusplatvorm
Peamine erinevus on see, et OS X (Apple’i poolt välja töötatud kasutajakeskkond) ja Windows (Microsofti poolt välja töötatud kasutajakeskkond) põhinevad kahel täiesti erineval alusel – ning OS X-o peamine tunnus on töökindlus ja paindlikkus.

mac_desk1.jpgOS X’i vundamendiks võeti kasutusse standardne ja töökindel alus – UNIX.
UNIX oli üks esimesi operatsioonisüsteeme, mis mõeldud hargtöötluseks (multithread, ühe protsessiga käiakse läbi mitu käskluste jada) ja mitmekasutajaliste süsteemide jaoks. Sündis see USA-s peaaegu 40 aastat tagasi ning UNIX-it on arendatud kuni tänaseni. UNIX on üks vähestest, mis on vastu pidanud nii kaua – enamik on hääbunud ning peamiselt standardiseerimatuse ja ebamugavusest tingituna.

Sellise aluse valimine edasiseks arenduseks oli üheks võtmeteguriks, miks Apple on suutnud viia oma operatsioonisüsteemi kõrgemale tasemele. Kasutaja jaoks tähendab selline vundament töökindlat keskkonda.

Apple OS X ei ole saavutanud liidripositsiooni
Paraku ei ole vaatamata innovaatilisusele ja kasutajamugavusele OS X kunagi saavutanud turul liidrikohta. Põhjuseid võib olla mitmeid. Kunagi 80ndatel vaidlesid Apple’i juhid isekeskis platvormi vabaks laskmisest sarnaselt IBM-PC’dele.

PC-tüüpi arvutite laialdane levik oligi tingitud sellest, et IBM andis võimaluse erinevatel arendajatel hakata IBM’i poolt väljatöötatud platvormi kloonima. See oli IBM’i meeleheitlik samm vastuseks Apple’i populaarsemaks muutumise alguses. IBM tunnetas tugevat ohtu.

Microsoftile tõi edu laialdane koostöö partneritega
Ka Microsoft tunnetas seal oma võimalust ja suutis pressida IBM’i arvutitesse oma tarkvara (sel ajal veel ainult MS-DOS) ning alustada väga tulusat litsentsi poliitikat. Apple otsustas jätta õigus platvormi ja tarkvara suhtes endale – nad olid ainsad Mac’le tootjad. IBM-PC’de puhul oli aga arendajaid, müüjaid tunduvalt rohkem ning see tekitas konkurentsi, mis omakorda viis ka hinnad alla.

Mõned kriitikud pidasid Apple’i otsust kirstunaelaks. Kuid sellel oli ka positiivseid tagajärgi – nimelt Mac’ide kvaliteet on olnud tuntavalt kõrgem, kui PC’del.

Windowsi aluseks oli jäigem platvorm MS-DOS
mac-windows_desk1.jpgLiidriks on olnud enamjaolt Microsoft Windows. Vaatamata selle süsteemi rohketele vigadele, kohatisele ebamugavusele, piiratud kasutusvaldkondadele ja avatusele viirustele. Microsoft valis oma operatsioonisüsteemi aluseks 86-DOS, mis nimetati ümber MS-DOS’iks siis kui Microsoft ostis selle süsteemi ühelt firmalt.

MS-DOS on üks esimesi näiteid Microsofti poliitikast, mis hõlmas vajalike komponentide kokkuostmist arendajatelt. Paljud lahendused, mis lisati ka hiljem Windows’ile, olid omandatud ostmise, mitte väljamõtlemise teel.

MS-DOS oli ühe-kasutaja ja üksik-töötluse keskkond. Antud keskkond oli suhteliselt jäik ja piiratud võimalustega. Ajapikku arendati ka MS-DOS’i ning prooviti anda süsteemile mitme-kasutaja ja hargtöötluse tugi, kuid tasemelt jäi see ikkagi UNIX’ile alla. Windowsi tulekuga määratigi vundamendiks MS-DOS. Mingist momendist Windowsi arendamisel hakati suunduma DOS’ist loobumise suunas ning põhjuseks oligi piiratus ja paindumatus kasutamisel.

Kasutuskeskkonnad on sarnased
Vaatamata küllaltki suurtele sisulistele erinevustele on mõlemad keskkonnad väliselt sarnased – loodud on nad ju ühesugusel eesmärgil. “My Documents”, “Desktop” on esindatud nii Mac’il kui ka Windowsil. Välises sarnasuses võid veenduda artikli juures olevatelt piltidelt. 

Failisüsteemid, mille abil faile hallatakse ja talletatakse, on neil küll erinevad, kuid õnneks on mõlemad tootjad suutnud teha ketaste (nii arvuti kõvaketta kui ka cd- ja dvd-seadmete) halduse sarnaseks. Ka programmide kasutamisel esineb vaid väikeseid erinevusi.

Mac-l on tarkvara installeerimine ja haldamine väga lihtne
firefox01.jpgÜks mugavamatest omadustest Mac’il on programmide haldus. Toon siinkohal ühe näite.
-> Te laete alla näiteks Firefox’i (internetilehitseja)
-> teete allalaetud failil topeltklõpsu, mille peale OS X nn poogib selle külge, kui välise mälu seadme (vt ülemist pilti). 

 

firefox02.jpg-> Avades selle välise mälu seadme topeltklõpsuga avaneb aken, kus asub Firefoxi programm (vt alumist pilti), mis tuleb lihtsalt lohistada Application kataloogi (See on “Program Files

Digitarga keskkonda koondame nõuandeid, infot ja uudiseid ka laiast maailmast. Kasutame tuntud ja usaldusväärseid infoallikaid.

Kommentaarid