Seadmed
4 min lugemine
Tänu piisavalt kõrgele enesehinnagule ja sügavale sissesööbinud maksimalismile pole mulle kunagi meeldinud asjade Lite-versioonid, vaid pigem olen ikka eelistanud Max- või Plus-variante. Tänu tehnoloogiajumalale on see mul viimastel aastatel ka õnnestunud ja vähemalt kolm eelviimast telefoni on mul olnud Plus’id ja praegu kasutan ma Max Pro’d.
Oleks ma aga tibakene noorem ja minu tarbimisharjumused veidi teistsugused, siis vaataksin ma ilmselt hoolega, millesse oma raskeltteenitud eurosid investeeriksin. Kui ma oleksin mingil veidral põhjusel sunnitud kasutama Androidi, siis ilmselt ma vähemalt tänapäeval loobuksin tippmudelitest ja investeeriksin pigem keskklassi, mille hind ja võimalused on märksa paremas tasakaalus kui lipulaevadel.
Huawei P40 Lite on just üks sellistest telefonidest, mille soetamist võiksin täitsa kaaluda. Eriti kui sissetulekud just liiga kopsakad ei ole. Kuigi tegelikult pole see telefon vist siiski suunatud kuldsesse keskikka jõudnud või selle selja taha jätnud meesterahvale. Aga sellest allpool.
Välimus
Huawei P-seeria välimus on mulle meeldinud juba P10 mudelist alates. Ehkki esimesed versioonid püüdsid üpris palju kopeerida tollast IPhone’i, siis täna enam lood nii hullud pole. IPhone’iga enam suuremat sarnasust pole, kuid välimus on endiselt meeldivalt minimalistlik.
Minu kätte sattunud musta korpusega Huawei P40 Lite kõige silmatorkavam osa on ilmselt suur neljakandiline objektiivikobar, mis moodustab telefoni tagaküljel kena ruudu. Umbes nagu iPhone 11 Pro’l näiteks. Telefoni mustast plastist tagakülg pole õnneks eriti kiiskav, kuid kujutasin elavalt ette, kuidas see juba peale paarikuist kasutamist kattub peene kriimuvõrgustikuga. Pead ma siin muidugi anda ei julge, kuid võttes arvesse minu pikaajalist kogemust erinevate telefonidega, olen ma selles üpris kindel. Aga eks telefon olegi ju kulumaterjal nagu arvas üks mu sõpradest.
Oma mõõtudelt tundub ta olevat üpris sarnane minu iPhone 11 Pro Maxiga, mis tähendab, et seda on mugavam kasutada kahe käega. Kuigi ka ühega saab teatavate mööndustega hakkama.
Positiivsetest disainielementidest võiks veel mainida sisslülitusklahvil asetsevat sõrmejäljesensorit ning kõrvaklappde peakomplekti liides. Mõlemad need on tippklassi telefonide juures juba unustatud teema, aga isiklikult minu arvates pisut liiga ennatlikult.
Lühidalt öeldes Huawei P40 Lite oma välimusega olulist feimi ei lõika, kuid selle väikese vea saab parandada mõne erksama ümbrisega.
Tarkvara
Ilmselt ainult täielik võhik pole veel kuulnud, et Google ei luba Huaweil telefonides Google’I rakendusi kasutada. Esmapilgul tundub see isegi kuidagi võimatu – androidtelefon ilma Google’I toeta. Paraku on see siiski reaalsus. Mõistagi on Huaweil iga Google’I puuduva rakenduse jaoks oma versioon, kuid Google’I funktsionaalsustasemele need siiski ei jõua. Siiski on Huawei oma rakenduste poega ette jõudnud senisest androidimaailma liidrist Samsungist, kes on aastate jooksul proovinud samuti oma ökosüsteemi luua, kuid esialgu siiski tulutult.
Tegelikult muidugi tarkvaraga väga hullud lood ei ole. Olemas on nii Snapchat, kui TikTok ning tegelikult saab väikese vaevaga ka Google’I enda rakendused telefoni. Tõsi küll, kuna üldine Google’I framework telefonis sellest hoolimata toimima ei hakka, siis on enamus neist rakendustest piiratud funktsionaalsusega.
Ma ei hakka siin detailselt Huawei rakenduste plusse ja miinuseid lahkama, kuid ühe asja üle tahaks siiski viriseda. Nimelt küsivad kõik Huawei rakendused endale kõikvõimalike lube, küll kõnede, küll muude tegevuste jaoks. Öelge mulle üks arukas põhjus, miks peaks kaamera haldama telefonikõnesid? Minu igatahes muutis selline asi pisut umbusklikuks.
Omaette meeldiv oli minu jaoks see, kuidas telefonis rakendusi hallatakse. Huawei on siin kiusatusele vist järgi andnud ja kopeerinud Apple’it. Kusjuures täiesti edukalt, nii et minu jaoks oli kõik vägagi harjumuspärane.
Nutikas telefonikasutaja igatahes Huaweiga hätta ei jää. Tõsi küll, peab arvestama, et see kõik toimub ilma Google’i emaliku hoole ja valvsa silmata. Tänu sellele võivad privaatsusparanoikud kergendatult hingata, sest Suur Vend nende tegevust jälgida ei saa.
Turvalisus
Huawei P40 Lite on varustatud täieliku turvakomplektiga – parool, sõrmejälg ja näotuvastus. Mulle väga meeldib lahendus, kus sõrmejäljesensor on viidud telefoni küljel asuvale sisselülitusnupule. Vähemalt mulle tundub see ainuõige lahendusena, igatahes märksa mugavamana, kui ekraani keskel asuv sõrmejäljelugeja. Mina jäin igatahes selle tööga väga rahule.
Veelgi kiitvamaid sõnu võiksin lausuda näotuvastuse kohta. Enamusel juhtudest töötas see väga kiiresti ja tõhusalt. Kohati isegi liiga. Tegelikult on mul väike kahtlus näotuvastuse põhjalikkuses, sest juba näo esmane skanneerimine toimus rekordilise kiirusega. Aga vähemalt kasutusmugavuses ületab Huawei näotuvastus minu arvates Samsungi.
Kaamera
Telefonivalikul on peamiseks argumendiks saamas kaks asja – ekraan ja kaamera. Kui veel mõni aasta tagasi oleks keegi rääkinud, et odavama otsa telefonil saab olema 48 Mp kaamera, siis oleks ta ilmselt välja naerdud. Samuti oleks skeptiliselt suhtutud fakti, et sellisel ‘light’ versioonil võib olla rohkem kui üks kaamera. Noh, Huawei P40 Lite’il on nii 48 Mp resolutsioon kui ka tervelt 4 objektiivisilma tagaküljel. Ning seda kõike vähem kui 300 euro eest!? Siin on fotohuvilisel raske ükskõikseks jääda.
Kaamera kasutajaliides muuseas paljastab, vähemalt minu jaoks, ka telefoni sihtgrupi. Idamaine või ka Euroopa ärimees nt videokõnet pidades endale ilmselt roosasid jänkukõrvu ja -vuntse või ‘jumala cool’e’ päikeseprille külge ei kleebi.
Küll aga võib seda südamerahuga teha Huawei P40 Lite kasutaja ehk tavaline noor inimene. Ehkki pakutavatel pildiefektidel tundub vähemalt minu jaoks pisut idamaine siirupimaitse küljes olevat, siis küllap noorem inimene neile piisavalt rakendust leiab.
Aku
Järjekordne 12 punkti Huaweile. Mingi veidra kiiksu tõttu peab P40 Lite aku vastu isegi märgatavalt kauem kui näiteks P40 Pro oma (121 tundi ooterežiimis vs 96 tundi ooterežiimis). Näiteks langes öö jooksul aku täituvus vaid 2% võrra! Sõltuvalt kasutusest võib nii telefoni laadida ülepäeva või lausa paar korda nädalas.
Kokkuvõtteks
Võidujooks telefoniturul mõjutabki vast kõige positiivsemalt odavama ja keskklassi telefone. Tootja on siin sunnitud pakkuma üha soodsama hinna eest üha paremat võimekust. Huawei P40 Lite pakub alla 300 eurose hinna juures suurepärast koostekvaliteeti, ülimalt korralikku kaamerakomplekti, näotuvastust, ekstraklassi akut ning konkurentidest paremat võimekust. Konkurentide all pean ma siin silmas peamiselt Samsung Galaxy A51 ja teatud mööndustega ka A71 mudelit. Ehkki Samsung võidab siin ekraaniga ja kaamerate heitlus on pigem tasavägine, siis nii jõudluselt kui aku vastupidavuselt ületab Huawei P40 Lite oma põhikonkurenti.
Arvestades, et Huawei P40 Lite’i pakub säravat ja teravat ekraani, välgukiirusel reageerivat näotuvastust, üle keskmise kaamerat, korralikku jõudlust ning ülimalt head akut, ei jää mul muud üle, kui seda telefoni soojalt soovitada kui ühte parimat säästuandroidi. Samas ei tohi muidugi unustada teatavaid probleeme Google’I rakendustega. Aga kui teie telefonikasutus piirdub peamiselt pildistamise ja sotsiaalmeediaga, siis nendele vajadustele vastab telefon lihtsalt suurepäraselt.
