Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Nutitelefon tuleb appi ka loodusimede jälgimisel.

Halloo, kosmos! Ehk kuidas telefoniga planeete ja virmalisi leida

#fotograafia #mobiilifotograafia #tähevaatlus #virmalised

Seekord tahan kirjutada hoopis taevast. Sest taevas on äge! Kunagi pidi tähtede tundmiseks või planeetide leidmiseks lugema raamatuid ja õppima aru saama taevakaartidest, nüüd on see tore ajaviide võimalik ka kasutades selleks ainult oma telefoni.

Peale tähevaatluse võimalikkuse asub Eesti üpris lähedal polaarjoonele, kohas, kus on aeg-ajalt näha ka põnevat loodusnähtust – virmalisi! Kõigeks selleks tuleb ka veidi reisida, seekord ainult linnast välja.

Loodusest leiame selge valgusreostuseta taeva, kus näeme pimedatel öödel erinevaid tähti ja planeete, ja kui veab, siis ka virmalisi. Telefon on lahe abimees juhuks, kui tahad teada, kust virmalisi leiab, millist taevakeha sa praegu vaatad või kui peaksid tahtma seda kõike kuidagi jäädvustada.

Aurora Alerts Northern Lights rakendus, mis teavitab virmaliste nägemise tõenäosusest
Aurora Alerts Northern Lights rakendus, mis teavitab virmaliste nägemise tõenäosusest.

Virmalised!

Eesti inimestel tekib võimsate virmaliste nägemise võimalus paar korda aastas ja seegi sõltub pilvedest, asukohast ja paljust muust. Ometi on see võimalus olemas, seega miks mitte veenduda selles, et kui virmalised on taevas, siis sa oled sellest teadlik.

Virmaliste nägemiseks on vaja kolme komponenti: magnettormi, mille käigus virmalised ilmuvad, pilvitut ilma ja pimedat aega.

Virmalisi tegelikult ei ole külmal ajal rohkem kui soojal, küll aga on nad siis nähtavamad, sest suviti lihtsalt ei lähe pimedaks.

Ilma näeb vaadates aknast välja, päikese loojumisega on samamoodi – vaata aknast välja või uuri internetist päikese loojumise aeg välja. Kolmas komponent – geomagnetiline torm – on aga inimestele nähtamatu. Kuid sellegi tabamiseks on loodud erinevaid rakendusi.

auroraAurora Alerts Northern Lights või Aurora Notifier rakendused ennustavad erinevaid mõõtmistulemusi kokku arvutades peatselt tulevat Kp-indeksit, mille põhjal saad teada, kas väljas on võimalust virmalisi näha. Kp-indeks, mis on magnettormi tugevuse indikaator, võiks Eestis olla virmaliste nägemiseks vähemalt 6–7, mis tähendab juba tugevat magnettormi.

Need rakendused annavad telefonikasutajale teada, kui magnettorm on mingi kindla läve ületanud ja virmaliste nägemise võimalus on suur. Minul on näiteks virmalistest hoiatamise rakendus sätestatud Kp-indeks 5 peale, kuna sellise indeksi puhul jäävad virmalised küll palja silma jaoks liiga nõrgaks, küll aga saab neid juba tabada peegelkaameraga.

Kui rakendus on teavituse andnud ja sul on tunne, et tahad virmalisi jahtima minna, tuleb kiiresti linnast välja sõita ja leida koht, kus on valgusreostust vähem. Eestis nähtavad virmalised on haruharva piisavalt tugevad, et neid ka linnas või linna läheduses näha.

Rakendused Sky Map ja Sky Chart
Rakendused Sky Map ja Sky Chart.

Liitreaalsus ehk rikastatud reaalsus tähetargana

Taevas on miljoneid taevakehi, ometi tunneb enamus meist ära vaid kaks vankrit ja Põhjanaela. Nüüdseks on aga olemas väga palju rakendusi, mis aitavad taevakehasid tuvastada. Seega, kui sa tahad teada, kas see, mis sa vaatad, on lihtsalt väga ere täht või toreda üllatusena hoopis Veenus või Marss või mõni muu planeet, siis selleks tuleb sulle appi väga erinevaid rakendusi.

Kosmosega seotud rakendused töötavad tavaliselt liitreaalsuse põhimõttel – rakendust sisse lülitades määrab äpp GPS-i abil su asukoha ja güroskoobi abil telefoni suuna ja hoidmisnurga ning selle pinnalt loob su ekraanile interaktiivse taevakaardi.

Rakendused kosmosega tutvumiseks

Kõige populaarsem ja lihtsam lahendus esimesteks vaatluskogemusteks on Sky Map, mis kasutab telefoni erinevaid sensoreid, et sind ja telefoni suunda positsioneerida ning loob seejärel kaardi sind ümbritsevast taevast.

Selles rakenduses on võimalik vaadata galeriist kõige tuntumaid taevakehasid ja leida neid kaardi abiga üles ka päris kosmoses.

See ei kehti vaid planeetide ja tähtede kohta, vaid näiteks ka galaktikatele ja udukogudele. Lisaks saab rakenduses liikuda ajas tagasi ja vaadata ka aastatetaguseid taevakaarte.

skychartSky Chart rakendus nõuab veidi rohkem harjumist, kuid on väga äge, kuna see võimaldab liikuda ka ajas tuhandeid aastaid edasi ja tagasi ning vaadata ka seda, milline näeb taevas välja teistes kohtades üle maakera. Lisaks on see ka lihtsalt visuaalselt ilusam kui Sky Map.

Taevakehasid määravaid rakendusi on tegelikult palju ning juba põgusa iStore’is või Google Play’s ringi vaatamisega leiab nii mõndagi huvitavat.

A photo by Nelly Volkovich. unsplash.com/photos/ZSMgNjYrHRM

Öise taeva jäädvustamine

Kindlasti on taeva pildistamiseks kõige asjalikum lahendus peegelkaamera koos lainurk-objektiivi (nii mahub ju rohkem taevast peale) ja statiiviga. Hea pimedas tehtud foto taevast on pika säriajaga – kui ise ei ole manuaalsete sätete määramises veel täiesti kindel, siis on kaameratel olemas ka ööpildistamise funktsioon.

Küll aga tasub võtta rahulikult aega oma kaamera sätetega tutvumiseks ja nendega harjumiseks ning harjutamiseks.

Alguses võib protsess tunduda küll keeruline ja raske, kuid pikapeale muutuvad pildid üha ilusamaks ja paremaks. Statiiv on öösiti pildistamiseks hädavajalik. Kiire säriajaga tehtud pilt jääb liiga tume, statiivita ja pika säriajaga tehtud pilt jääb aga udune. Seega tuleb öiseks loodusfotograafiaks ka seda kaasas kanda.

Kui peegelkaamerat pole aga kaasas, saab osa telefonidega samuti öiseid pilte teha. Esiteks peab telefon olema samamoodi paigutatud stabiilsele pinnale. Siin on abiks näiteks päris telefonile mõeldud statiiv, aga ka selfi-kepp või mõni muu toetuspind.

Osal telefonidel saab seadistada kaamera sätteid – soovitan tõsta ISO kõrgele (kuni 1600, muidu läheb juba liiga krobeliseks) ja säriaja pikaks. Pildi tegemise ajal saab kaamerat hoida liikumatult, kui pildistada välise nupuga ehk ühendada telefoniga kõrvaklapid (klappidel peavad olema juhtme peal reguleerimise nupud) ja vajutada klappidel “+” heli nupule. Sellised pildid pole kindlasti sama kvaliteetsed kui peegelkaamera fotod, kuid vahel on täitsa põnev katsetada ka telefoniga keerulisemates oludes pildistamist.

Astronomy picture of the day rakenduse igapäevased pildid
Astronomy Picture of the Day rakenduse igapäevased pildid.

Muud põnevat kosmosest

NASA-l on oma enda rakendus, kust saab infot käimasolevate missioonide kohta, fotosid, samuti näeb NASA säutse Twitterist ja saab vaadata kosmoseagentuuri laiv-videoid ja muid saateid.

Teine täitsa lahe rakendus on ISS Detector, millega saab positsioneerida rahvusvahelise kosmosejaama, Maa suurima tehiskaaslase asukoha. See rakendus hoiatab telefoniomanikku 5 minutit ette, et kosmosejaam lendab kohe mööda. Rakenduse abiga saab üles ka näiteks Hubble’i teleskoobi ja ka muid tehis- ja looduslikke taevakehasid.

Kui sulle meeldib kosmosefotograafia, siis tõmba endale ka Astronomy Picture of the Day, kus avaldatakse iga päev ägedaid fotosid koos kirjeldustega nähtavatest objektidest.

ehk Piksel, "sest mulle väga pakub huvi just foto-illustreerimise ja muu sellisega seonduv digitehnoloogia", selgitab ta ise. "Ükskõik, mida sa leida tahad, selleks on kindlasti app olemas!" julgustab Piksel otsima ja leidma: "Oota, kohe googledan seda". "Micro-USB kaableid ei ole kunagi liiga palju!" soovitab ta ja ütleb, et hea telefonikaamera igapäevasteks ootamatuteks pildistamisteks on talle hädavajalik kaaslane. "Adobe Creative Cloud ilusate asjade tegemiseks; Wikipedia maailma tundmaõppimiseks ja ennast lugema unustamiseks," loetleb ta kasulikke diginippe. Piksli digiolevik algas esimeste arvutimängudega DOS-süsteemi ja diskettidega kuue aastaselt ja läks tõsisemaks 2000ndate keskpaigas esimese peegelkaamera ja Photoshopiga. "Tehnoloogia on elu lihtsamaks ja huvitavamaks tegemiseks väga hea, kui tead, mida, kuidas ja mis hetkel kasutada."

Kommentaarid