Google’i tagasihoidlik samm lahingus libauudiste vastu 0



Libauudised, mille taga peituvad kallutatud jõud, on saamas järjest suuremaks probleemiks. Iga päev toob uusi kahtlustusi ja tuhandeid uusi artikleid, mis manipuleerivad tõega. Peamiseks platvormiks, mis valedele soodsa pinnase loob, peetakse Facebooki.

Ka Google’i otsingumootor ei suuda filtreerida puhast tõde, kuid esimesed abinõud selleks on kasutusele võetud. Google teatas selle kuu alguses, et nüüdsest proovib nende algoritm eristada usaldusväärseid allikaid, tuues need otsingutulemustes silmatorkavamalt välja. Varem katsetati funktsiooni piiratud vormis USA ja UK turul, kuid nüüd on see kõigile kättesaadav. Otsitulemuste järjekord jääb samaks, seega potentsiaalne valeuudis võib endiselt ilmuda esimeste seas, kuid nn kindel allikas on eristatav veidi rohkem helendavana.

Foto: ekraanitõmmis Google'st
Foto: ekraanitõmmis Google’ist

Algoritm, mis uudistekaoses korda peaks looma, töötab ainult teatud teemade puhul, kus valeinfo invasiooni on täheldatud. Tegu pole kuigi radikaalse sammuga, kuid vähemalt katsega hoida lugejaid tõde väänavate propagandistlike, rassistlike ja muidu pahatahtlike allikate eest.

Tähelepanuväärne, et nii Facebook kui ka Google on selleks tööks valinud mitte inimesi, vaid usaldanud arvutile antud käske ehk algoritme. Seega, keegi otsingutulemusi läbi ei vaata, küll aga on võimalik saada Google’i poolt teatud garantii. Libauudiseid seevastu kuidagi eraldi ei märgita. Nii et tegu pole niivõrd kohatute allikate tõrjumise, vaid usaldusväärsete esile tõstmisega. Viimaste eristamiseks saadakse hinnang “tõde”, “vale” või “kuskil seal vahepeal” saitidelt nagu Snopes.com ja PolitiFact.com.

Libauudiseid ei erista pärisuudistest mitte inimesed, vaid algoritmid.

USA tehnoloogiahiiu otsus on põhjendatav viimasel ajal pead tõstnud kriitikaga tehnoloogiafirmade leiguse suhtes eristada faktipärast ja tõest sisu kallutatust või lausvalest. Teema on tõusnud päevakorrale seoses kasvavate uudistemahtude ja robotitega, mis oskavad lisaks sisuloomele seda ka massiliselt levitada. Peale selle on meil noored, kelle peamiseks uudistetarbimise vahendiks on sotsiaalmeediaplatvormid ja Google’i otsingumootor, kust võib leida kergesti valeinfot.

Kui mitte enamat, siis on Google’i samm tunnistus netis levivast informatsioonist, millest kõik kindlasti ei ole usaldusväärne.


Autorist

Hardi Keerutaja

Hardi Keerutaja

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Autori teised artiklid

Kommentaarid


Värske tehnoloogiakraam