Pariisi rünnakute valguses avas Facebook ohutuskontrolli funktsiooni, võimaldamaks piirkonnas viibivatel Facebooki kasutajatel enda olukorrast lähedastele märku anda.

Ohutuskontroll

Facebooki seni vaid looduskatastroofide ajal testitud ohutuskontrolli funktsioon sai nüüd ohtralt rakendust ka Pariisis toimunud terrorirünnakute ajal.
Facebooki seni vaid looduskatastroofide ajal testitud ohutuskontrolli funktsioon sai nüüd ohtralt rakendust ka Pariisis toimunud terrorirünnakute ajal.

Staatusetööriist saadab automaatselt piirkonnas viibivatele kasutajatele teate, milles palub tal märkida, kas temaga on kõik korras. Väljaspool piirkonda viibivad kasutajad saavad sama tööriista kasutades kontrollida piirkonnas elavate lähedaste olukorda.

Facebook võtab asukohaandmed kasutaja profiilis märgitud elukohalinna, internetivõrgu või funktsiooni “Otsi minu sõpru” järgi. Kui asukohaga on eksitud, saab kasutaja märkida, et ta ei viibi selles piirkonnas.

Facebook ütles oma avalduses, et kommunikatsioon on sellistel hetkedel oluline nii piirkonnas viibivatele inimestele kui ka nende lähedastele väljaspool piirkonda. Info saamiseks ja solidaarsuse näitamiseks on Pariisis elavad inimesed pöördunud ka Twitterisse, kus märksõna #PorteOuverte (“ava uks”) all inimestele ka varjupaika pakutakse.

Varasemalt on Facebook kasutanud ohutuskontrolli võimalust looduskatastroofide puhul (Pakistani maavärina ajal näiteks), kuid terrorirünnakud Pariisis olid esimeseks sedalaadi poliitilis-sõjaliseks sündmuseks, kus otsustati pakkuda inimestele ohutuskontrolli võimalust, seda kasutas üle 4 miljoni inimese. Samas on Facebooki aga viimaste päevade jooksul korduvalt ka kritiseeritud põhjusel, et selline funktsioon pakub “illusiooni turvatundest ja ühenduvusest lähedastega”.

Samuti on Facebooki uus funktsioon saanud kriitikat, sest seda ei kasutatud varasemate terrorismiga seotud sündmuste puhul. “Seni oli meie otsus kasutada ohutuskontrolli funktsiooni vaid looduskatastroofide puhul,” teatas kriitikatulvas Facebooki juht Mark Zuckerberg. “Me hoolime kõikidest inimestest võrdselt ja anname endast parima, et aidata hädas olevaid inimesi sellistes situatsioonides,” kirjutas ta ametlikus teadaandes ja selgitas, et nüüdsest aktiveeritakse uus funktsioon ka paljude inimfaktorit sisaldavate katastroofide puhul.

Allikas: Facebook activates safety status tool after deadly Paris attacks

ehk digitaavi sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult. "Kuid see sobib mulle," on ta sellega nüüdseks juba harjunud. "Kõik digitehnoloogiaga seonduv peab olema lihtsasti arusaadav, mugav kasutada ning märkamatult minu igapäevaelusse sobituma," räägib Digitaavi. "Telefon, sülearvuti ning Google-kalender on minu igapäevased abimehed ja assistendid, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Kohtumised, trennid, puhkused – kõik on kirjas kalendris, mis omakorda on kõikide seadmete vahel sünkroniseeritud." Digimaailmaga sai DIgitaavi põgusalt tuttavaks juba ligi 15 aastat tagasi kooli arvutitunnis oma esimest e-posti kontot luues. "Suurem huvi tekkis aga esimese nutitelefoniga, milleks oli HTC Wildfire, mis oma tehnilistelt näitajatelt kuigi võimekas telefon ei olnud, sest näiteks Instagram seal tööle ei hakanudki," meenutab Digitaavi, nägu muigel. Paljudele kõlab sõna “digi” Digitaavi sõnul hirmutava ning halvaendelisena. "Minu eesmärk on tuua inimesed, kes võib-olla seni selle maailmaga kokku puutunud ei ole, lähemale teenustele, tehnoloogiatele ning vidinatele, millest neile igapäevaelus kasu tõuseks." Digitaavi kirjutab uudiseid teemadel, mis talle endale huvi pakuvad. "Üritan seda teha keeles, mis on arusaadav kõigile."

Kommentaarid