Eksperdid: milleks on Eestile vaja 5G-d ja miks osa inimesi seda kardab?

#5G #Andre Visse #arvamusfestival

Tänavuse Arvamusfestivali Digitarkuse alal arutlesid eri valdkondade eksperdid selle üle, milleks on ühiskonnale vaja 5G tehnoloogiat ning miks näeb osa inimesi uues mobiilitehnoloogias sedavõrd suurt ohtu.

 

Arutelu juhtis tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ning vestlusringis osalesid Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse, Ericsson Eesti müügijuht Urmas Ruuto, TalTechi infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan ning Tallinna Ülikooli liikumis-, tervise- ja sporditeaduste suuna juht Kristjan Port.

Arutelu üks esimesi teemasid oligi seotud küsimusega, milleks on maailmale üldse 5G tehnoloogiat vaja ning milliseid võimalusi see tehnoloogia pakub.

Vastus sellele küsimusele on tegelikult üsna lühike ja lihtne: vajadus 5G järele on tingitud üha suuremast digitaliseerimisest, millega käib omakorda kaasas pidevalt kasvav andmete hulk ning järjest enam internetivõrku ühendatud seadmeid.

5G tuleb appi aina kasvavate andmemahtude teenindamisel

Urmas Ruuto ja Gert Jervani sõnul on paljudes riikides juba täna mobiilsidevõrgud ülekoormatud ning kui vaadata globaalset andmemahtude kasvu, siis praegused võrgud selliste kasvudega peagi enam toime ei tule. Samas võimaldavad 5G sagedused juurde anda nii mahte kui kiirusi, millega järjest kasvavaid andmemahte teenindada.

Teisalt on 5G-l oluline roll uute teenuste ja kasutusvaldkondade tekke juures, aidates luua võimalusi innovatsiooniks ja tehnoloogia arenguks. Näiteks Eestis testitakse juba täna isesõitvate autode liiklemist ja juhtimist 5G tehnoloogia abil.

Andre Visse kinnitusel näeb 5G rakendamist erinevate tööstusharude juures ka mujal. Näiteks Rootsis on loodud 5G võrk maa-alusesse kaevandusse ning Norras hakatakse 5G baasil arendama metroojuhtimist. Eelkõige ongi 5G n-ö võimaldaja, luues eeldusi täiesti uute kasutusjuhtude tarbeks. Seda, millised uued teenused ja lahendused koos 5G-ga tekivad, näitab aeg.

Küll on Telia tehnoloogiajuhi sõnul hetkel Eestis näha murettekitavaid arenguid, kus riigi poolt on võetud plaan jagada 5G sagedusplokid sedavõrd väikesteks juppideks, et uue tehnoloogia tegelik kasutegur sealt tarbijatele välja ei tule.

„Selleks, et kvaliteetset 5G võrku pakkuda, on vaja sagedusressurssi, mis oma olemuselt on piiratud ressurss. Täna käib arutelu selle üle, kui palju seda sagedusressurssi saab üks operaator omandada. Poliitiliselt tahtest kallutatuna oleme täna võtmas vastu selliseid otsuseid, et ükski operaator ei saa piisavas koguses sagedusressurssi, et kvaliteetset 5G võrku Eestis avada. Lätis täpselt nii juhtus – seal jagati välja operaatori kohta 50 MHz sagedusressurssi ja ükski operaator ei näinud, et on majanduslikult mõistlik 5G võrku avada, sest selle kasutuskogemus kliendi jaoks oleks samaväärne 4G võrguga. Soovitav on jagada operaatori kohta 80-100 MHz. See on näide nagu neljarealisest maanteest, mis võimaldaks sõita 120 km/h, kuid selle asemel kehtestatakse  kiirusepiirang 50 km/h,“ selgitas Visse.

Osa inimesi peab 5G-d ohtlikuks

Kõigi 5G pakutavate võimaluste kõrval ringleb 5G ümber ka hulgaliselt valeinfot, kartusi ning vandenõuteooriaid, mille levitamisega pahatihti just sotsiaalmeedia vahendusel tegeletakse.

Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul saab ta pea iga päev murelikelt inimestelt pöördumisi teemal, et kõikjal Eestis on juba 5G võrgud töös. Tegelikkuses pole Eestis aga täna veel ühtegi 5G võrku tavakasutuses. Samas pole mobiilsidetehnoloogia eri põlvkondade ehk „G“-dega seotud kartused midagi uut ning täpselt nii, nagu nähakse täna ohte 5G puhul, nähti neid ka 3G ja 4G puhul.

Kristjan Port märkis, et WHO ehk Maailma Terviseorganisatsioon on kvalifitseerinud elektromagnetlainetuse kui potentsiaalse riskiallika. Ning see sama riskiallikas asub enam-vähem samal pulgal marineeritud kurkidega, kujutades endast väiksemat ohtu kui alkohol, tubakatooted ja muu sarnane.

„Põhimõtteliselt on igal nähtusel olemas oma kerge kahjulik mõju, aga kahjulik mõju ja risk on kaks erinevat asja. Küsimus on, et kui suur intensiivsus on mobiilimastidel – see on madalam kui päikesekiirgus, mille käes me rõõmsalt oleme ja maksame ka raha selle eest, et päikese kätte sattuda,“ sõnas Port.

Tema sõnul tuuaksegi tihtipeale 5G-st rääkides välja vaid sellised märksõnad nagu „kiirgus“ ja „kiiritus“ ning jagatakse neid sõnumeid sotsiaalmeedias, ise rohkem teemasse süvenemata.

Lisaks tõi Port 5G suunaliste hirmude kõrvale näite selle kohta, et täna pole raske leida ka selliseid uuringuid, mis väidavad, et praktiliselt kõik toitained on kantserogeensed ehk vähki tekitavad.

„Küsimus on selles, palju sa ühte toitainet hommikust õhtuni sööd. Meie keskkonnas on hästi palju riskitegureid. Ja kui lisandub mõni selline asi, mida me tegelikult ei tunne, siis seda ka peljatakse. Inimkond on raadiolainetega koos elanud juba pikka aega ja siiani pole täielikku kinnitust, et see oleks elu ohustav. Ta on üks väikene tegur arvatavasti miljonite tegurite hulgas. Oletame, et 5G suurendab terviseriski, kuid samas parandab ka juurdepääsu tervishoiuteenustele. Kumb siis parem on?“ arutles Port.

Urmas Ruuto tõdes samuti, et maailmas on aktiviste, kes erinevate „G“-de vastu võitlevad. Tegelikkuses peaks aga mõtlema sellele, et kui nutitelefon kätte võtta, on selle seadme loodav elektromagnetväli tunduvalt suurem kui need raadiosagedused, mis meid ümbritsevad.

„Seega, kui inimene tunneb, et talle on selliseid asjad kuidagi kahjulikud, peaks esimese hooga välistama kõik nutiseadmed,“ lisas Ruuto.

Gert Jervan tõi 5G turvalisuse osas näite, et see on umbes sama kui autoõnnetuste vastu võidelda autode keelustamisega. Jervani sõnul on turvalisus vaid üks dimensioon kogu teema juures.  „Kuna järjest rohkem liigub seadmeid võrku, näeme ka ilmselt turvateemalisi juhtumeid rohkem. Kuid see ei tähenda, et me ei peaks uusi tehnoloogiaid arendama. See oleks samm tagasi.“

Kõnealust 5G arutelu saab järelvaadata Telia tehnoloogiablogis Digitark, aadressil www.digitark.ee/arvamusfestival. Arutelu nägemiseks tuleb liikuda Arvamusfestivali teise päeva ehk 15. augusti videole, kus 5G teemaline vestlus algab 1:53:30.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid