Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

E-kviitung vähendab pabertšekkide arvu ja mTasku mobiilne rahakott muudab ostlemise mänglevaks

#e-kviitung #kviitung.ee #mobiilne rahakott #mtasku #paberivaba kaubandus

25. mail anti Ülemiste keskuses Eesti suurima paberkorvi avamisega avalöök Eesti elektroonilise kviitungi (e-kviitungi) projektile. Päev enne seda, 24. mail tutvustas Telia Tallinna Tehnikaülikoolis koos erinevate koostööpartneritega ainulaadset mobiilse rahakoti ökosüsteemi pilootprojekti, mis loob uued maksevõimalused nii kaupmeestele, teenusepakkujatele, pankadele kui ka eraisikutele.

Omniva juhitud projekti eesmärk on järk-järgult vähendada pabertšekkide osatähtsust Eesti kaubanduses ja teeninduses.

E-kviitungi portaali näol on tegemist süsteemiga, mis võimaldab lõpptarbijal hallata mugavalt ühes veebikeskkonnas oma kviitungeid ning sellega kaasnevaid dokumente, nt garantiikirju ja tootejuhendeid. Kaupmeestel võimaldab see vähendada paberkviitungitega seotud probleeme ja kulusid ning seeläbi tõsta ka klienditeeninduse kvaliteeti. Samuti tekib klientidel võimalus suunata kviitungid otse raamatupidamisse. E-kviitungi kasutamine on vabatahtlik nii ettevõtete kui ka lõpptarbijate jaoks.

Üle-eestilise e-kviitungi projekti eestvedaja ja Omniva esindaja Pille Muni sõnul on tegemist laiema ühiskondliku algatusega, mille taga on tunda ka riigi tuge. “Eesrindliku e-riigina on meil võimalik sooritada elektrooniliselt mitmeid toiminguid maksude deklareerimisest ravimiretseptide vaatamiseni. Kuid tänaseni vajame pärast ostu sooritamist paberkviitungit ning puudub keskne süsteem, mis võimaldaks inimestel hallata kogu nende ostuinfot,” rääkis Muni.

Ülemiste keskuses toimunud e-kviitungi projekti tutvustusüritusel avati Eesti seni suurim paberikorv, kus on üle 15 000 tšeki, mis koguti projekti meeskonna ettevõttetes kolme nädala jooksul. “See on siiski vaid murdosa sellest, mis trükitakse Eestis ühe aasta jooksul – umbes 400 miljoni kviitungi trükkimiseks kulub aastas 20 tonni paberit,” täpsustas Muni.

Muudame Eesti paberivabaks: e-kviitungi teenust saad kasutama hakata 2016. aasta sügisel.
Muudame Eesti paberivabaks: e-kviitungi teenust saad kasutama hakata 2016. aasta sügisel.

Muni sõnul on teenus praegu testimise beetafaasis ning lõpptarbijatel avaneb võimalus portaali kasutamiseks juba sügisest. “Paralleelselt süsteemi arendamisega käivad läbirääkimised mitmete müügi- ja teenindusettevõtetega e-kviitungiga liitumiseks. Oleme teinud tihedalt koostööd ka majandustarkvara ja kassasüsteemi tootjatega, et valmistada ette kaupmeeste liidestamine ning luua koostöös Teliaga ka mobiilne kviitung. Näeme, et kaupmeestel on vajadus ja ka huvi liitumiseks olemas,” ütles Muni.

Projektiga liitunud Alexela kommunikatsioonijuhi Norbert Kaareste sõnul on paberkviitungid e-riigi puhul möödunud aja nähtus. “Juba käesoleval aastal on ainuüksi Alexela tanklates väljastatud üle 800 000 kviitungi ehk põhimõtteliselt 4 tšekki iga sekundi kohta. Me näeme, et e-kviitungi kasutuselevõtmine aitaks oluliselt säästa nii keskkonda kui ka meie klientide aega,” kommenteeris Kaareste.

Projektiga on liitunud ka Eesti suurim äritarkvara tootja Directo, kelle tarkvara kasutatakse 3200 kaupluses üle Eesti. Directo müügidirektori Egon Leego sõnul on tänu liitumisele nende klientidel kohe täielik valmisolek e-kviitungisüsteemi kasutuselevõtmiseks. “See võimaldab müügikohtadel jõuda uuele tasemele klienditeeninduses, kus järelteenindus on klientide jaoks  veelgi kiirem ja mugavam,” sõnas Leego.

E-kviitungi projekti juhib Omniva, koostööpartnerid on Telia Eesti, IKT Demokeskus, Authente, Helesinine Konsultatsioonid, TripleDev ja Trinidad. Kassasüsteemide osas on projekti koostööpartneriteks lisaks Directole ka Ektaco, ID Süsteemid, Laansoo & Trussmann ning Gilbarco.

Projekti rahastatakse osaliselt Eesti-Norra koostööprogrammi Roheline IKT kaudu ning seda projekti kaasfinantseerivad partnerid.

mTasku Telialt

icon175x175 (1)mTasku-nimeline lahendus eristub kõigist senistest mobiilimaksetest, mida testitakse ja kasutatakse praegu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Avatud m-rahakoti ökosüsteem võimaldab kaupmeestel, teenusepakkujatel, pankadel ja teistel huvigruppidel lihtsalt pakkuda oma klientidele mobiilseid makselahendusi, e-kviitungi ja kliendikaardi ning elektroonilise läbipääsu lahendusi.

Mobiilsesse rahakotti  saab koondada väga erinevate teenusepakkujate makselahendused, mida klient saab mugavalt kasutada olenevalt sellest, millise ettevõttega ta parasjagu asju ajab. Keskkond on avatud kõikidele maksevahenditele ja lahendustele nagu pangakaardid, järelmaksud, kliendikaardid, kinkepiletid, ühistranspordi- ja läbipääsukaardid, e-kviitung, üliõpilaspilet jne, mida tulevikus partnerite süsteemidega lihtsalt ühendada saab.

Lisaks Telia mobiilimaksele on maksevahendite koostööpartneriteks praegu Pocopay ja Payster (Eesti Krüptoraha Liidu liige). Süsteemi testimiseks tehakse koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ), kuna tehnoloogiaülikooli keskkond ja kompetents loovad selleks suurepärase eelduse. TTÜ poolt kaasatakse lähiväljamakseid võimaldava NFC SIM-kaardi arendusfaasi nii ülikooli tudengeid, teadlasi kui ka töötajaid, et luua erinevaid lõppkliendi teenuseid.

Mobiilsete makselahenduste integratsioonipartneriteks on praegu kassasüsteemide pakkujad Ektaco, ID-süsteemid ning Laansoo & Trussmann.

“Seda, et tegu on tõsise ja ambitsioonika ettevõtmisega, näitab ka meie partnerite ring, kellega koos me uut ökosüsteemi arendame,” märkis Telia Eesti uute äride juht Holger Haljand. Tema sõnul on mobiilse rahakoti peamine eesmärk muuta mobiilimaksete kasutamine mugavaks ja igapäevaseks, nagu seda on praegu mobiiltelefoni kasutamine.

Mobiilse rahakoti ökosüsteemi esitlusel olid esindatud ka erinevate valdkondade ettevõtted, kellest igaüks on projektiga tugevalt seotud.

Ektaco AS-i tegevjuhi Kaido Jelle sõnul on uue ökosüsteemi loomine ainult tervitatav. “Meie CompuCashi kassasüsteemile loob see lisaväärtuse ja -võimaluse eristuda kassaaparaatidest ning piiratud võimalusega välismaistest kassasüsteemidest. CompuCash on praegu pea igas teises Eestimaa kohvikus või restoranis ning me näeme selle suunal uusi võimalusi just kaupmeeste makselahenduste ja lojaalsuskaartide integreerimisel meie süsteemi.”

TTÜ infotehnoloogia osakonna juhataja Thomas Lepik tõstis ühisprojekti puhul esile just teaduse ja ettevõtluse kokkupuutepunkti. “Eesti ainsa tehnoloogiaülikoolina tunneme kohustust olla innovatsiooni eesliinil ning otsime aktiivselt võimalusi teadmussiirdeks, mille käigus ülikoolis tehtav teadus leiaks väljundi ka ettevõtluses. Loodame, et meie koostööst Teliaga sünnib midagi, mis on kasulik mitte üksnes projekti osapooltele. Näiteks võib tuua sellest sügisest käivituva mobiilse üliõpilaspileti projekti, millest võib tulevikus kujuneda laiapõhjalisem turvaline isikutuvastuse platvorm.”

Holger Haljandi sõnul pannakse uue ökosüsteemi väljaarendamisel suurt rõhku eeskätt süsteemi avatusele ja kõrgele turvalisusele. “Avatus eelkõige seepärast, et nii telekommunikatsiooniettevõttel kui ka partneritel on üksinda mobiilset rahakotti vastavate lõppkliendile orienteeritud väärtuslike sisuteenustega keeruline sisustada ja välja ehitada. Lisaks on mobiilne tehnoloogia väga kiiresti ajas muutuv, mis võimaldab sellises avatud ja win-win koostöös kõikidel osapooltel ka arenduskulusid märkimisväärselt kokku hoida. Kõrge turvalisus on aga uue põlvkonna mobiilse rahakoti – nimetame seda siis multiteenuste rahakotiks – vältimatu eeldus,“ lisas Haljand.

Pilootprojekt kestab septembri lõpuni ning selle eesmärk on leida koos partneritega uusi võimalusi, mida uus ökosüsteem võiks pakkuda. Tegemist pole praegu Telia live-teenusega lõppklientidele.

Mobiilse rahakoti ökosüsteemi pilootprojektis osalevad:

  • Oberthur Technologies (Prantsusmaa), e-SIM ja NFC SIM-kaardi co-op arendus
  • TTÜ – mobiilsed lahendused turvalisel NFC SIM-kaardil
  • Nets Estonia – makselahendus kaardimakse mobiiliga
  • Pocopay – mobiilne makselahendus
  • Payster OY – krüptoraha Bitcoin ülekandesüsteem piixPay
  • Datanor – m-makse platvormi arendus, mobiilikassa arendus
  • Mooncascade – mTasku prototüübi arendus
  • Ektaco – kassatarkvara ja mobiilse kliendikaardi arenduspartner
  • ID Süsteemid AS – kassatarkvara arenduspartner
  • Laansoo & Trussmann – kassatarkvara arenduspartner
  • Nixor – kassatarkvara arenduspartner
  • Voicecom – mobiilsed lahendused POS-terminalidele
  • Multilink – elektroonilised läbipääsusüsteemid
  • Hardmeier – elektroonilised läbipääsusüsteemid
  • Soden – IT arenduspartner, SIM-haldus
  • Ridango – mobiilsed piletilahendused
  • Omniva – E-kviitungi platvormi co-op arendus
  • Directo – E-kviitungi tarkvaraarendus
  • Alexela Oil – E-kviitungi tarkvaraarendus
  • Gilbarco Veeder-Root – E-kviitungi tarkvaraarendus
  • Tallinna Kaubamaja Grupp

 

ehk Rainu, Digitarga pere pesamuna soetas oma esimese 465 Microlinki arvuti siis, kui oli alles 15 ja Eestis laiatarbe personaalarvutitest veel vaid unistati – alles esimesed katsejänesed suutsid ja soovisid sellise koletisega nagu koduarvuti toona tegeleda. Ei läinud aga aastatki, kui Rainu leidis üles ka telefoniliini ja ühendas arvuti dial-up-ühendusega algelisse internetti. Nii see digitarklus hoo sisse sai, aga õpib ja katsetab ta läbi argikogemuste ja töö digitarkusi muidugi senini.

Kommentaarid