Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Digitehnoloogia areng on loonud ka silmakirurgias murrangulisi arenguid

#Artur Klett #silm #tedx #tehissilm

Digitehnoloogia areng muudab võimalusi igas valdkonnas – ka meditsiin ei ole jäänud puutumata uudsetest, patsiendi ravivõimalusi kiirendavatest ja kergendavatest arengutest.

Ida-Tallinna Keskhaiglas töötav Artur Klett on oftalmoloog ja silmapiirkonna kirurg. Aastal 2009 kaitses ta doktoritööd Saksamaal Rostocki ülikoolis tehissilma liikuvuse efektiivsusest peale silma enukleatsiooni ehk silmamuna eemaldust. Sel aastal pälvis Artur Klett presidendilt Punase Risti teenetemärgi, muu hulgas selle eest, et ta on esimene spetsialist Balti riikides, kes tegi harukordse sarvkesta endoteeli siirdamise.

Oma TEDx Lasnamäe konverentsil kõlanud ettekandes rääkis doktor sellest operatsioonist, silmakirurgia ajaloost ja uute operatsioonimeetodite rakendamisest. Digitehnoloogia areng toetab siinkohal meditsiinitöötajaid diagnostika osas, vähesel määral ka operatsioonisaalis – kõik ülejäänu on meisterlik peen näputöö.

Uus võimalus aitab patsiendi kiiremini igapäevaelu juurde

13000642_10209219396907831_294632017_oEsimesena Balti riikides teostanud sarvkesta endoteeli siirdamisega hakkama saanud dr Klett kinnitas, et tänane olukord silmakirurgias on midagi muud, kui oli seda veel aastaid tagasi. Silmakirurgiat puudutav digitehnoloogia täiustub pidevalt, luues nõnda meditsiinipersonalile paremad võimalused patsiente aidata. Endoteeli siirdamist võidakse vajada nii enamiku geneetiliste haiguste kui ka traumade tagajärjel.

Läbi aegade on senised katsed endoteeli siirdada nurjunud just selle tõttu, et kude on niivõrd habras ja katsed seda kahjustamata siirdada ebaõnnestusid kuni uue tehnoloogia väljatöötamiseni mõne aasta eest.

Nägemiskaotuse puhul vaid sarvkesta endoteeli siirdamine on edasiminek, mis laseb patsiendil taastuda valutumalt ning kiiremini, lubades seeläbi tal naasta hõlpsamalt igapäevaellu. Mis on murranguline? Aga see, et kui varasemal meetodil siirdati patsiendile vajadusel kogu sarvkest, siis nüüd vaid endoteeli kiht, mis on u 40 korda õhem kui sarvkest ise. Võimalus, mida tehnoloogia on oma arenguga kaasa toonud, on muljetavaldav.

“Paljudel juhtudel on patsiendil enamik sarvkesta kudedest terved – vaid üks kiht ehk endoteel vajab asendamist. Oleme jõudnud tänaseks olukorda, kus endoteeli siirdamine ühelt inimeselt teisele on võimalik ning seda patsiendi silma vähem traumeerides,” selgitab dr Klett.

Doonorilt endoteeli võttes imetakse see imeõhuke, vaid 15 mikroni paksune kiht klaastoru sisse ning pritsitakse see kude läbi 2 mm ava silma. Dr Kletti sõnul on üks keerulisem osa operatsioonist rullida kude lahti nii, et endoteeli rakud  ei saaks kannatada, sest mehaaniline kokkupuude kudedega toob kaasa nende hävinemise.

Endoteelikiht saab silmas siledaks aga silma surutava õhumulli abil. Õhukiht, mis liigub silmas ringi, lükkab koed siledaks, vajutab endoteeli silma külge ning kaob kahe päeva pärast silmast.

Selgema nägemisega juba homme

12986575_10209219401907956_1423389707_oDr Kletti sõnul on uudne meetod endoteeli siirdada andnud patsiendile vabaduse naasta oma igapäevatoimetuste juurde võimalikult kiiresti. Kui varasema, kirurgilise lõikuse puhul oli patsiendi taastumisajaks ligi aasta, siis nüüd on kogemused näidanud, et juba kahe nädala pärast on operatsiooni õnnestumise korral silm oluliselt taastunud.

Kui võrdleme varasemat, sarvkesta läbistavat meetodit uuega, siis uue meetodi puhul on patsiendil võimalik juba mõne nädala pärast sportida ja naasta tavaellu. Vana meetodi puhul oli doonormaterjali äratõukereaktsioon 1–5 aasta jooksul kuni 16%, uue puhul vaid 1%. Nägemise paranemise protsent on uue meetodi puhul aga statistiliselt u 30% kõrgem kui läbistava meetodi korral.

Dr Kletti sõnul on Jaapani teadlased juba väga lähedal katsetega kasvatada vajalikku kudet tüvirakkudest. Praegu tuleb patsiendil oodata keskmiselt kaks kuud, et pääseda operatsioonile – doonormaterjali olemasolu on kõikjal probleemiks – seetõttu oodatakse edasisi arenguid vajaliku koe kasvatamisel pikisilmi kõikjal.

 

 

ehk Digituuseldis usub, et digitehnoloogia areng viib meid edasi paremasse tulevikku, lähendab inimesi ning annab võimaluse nii era- kui tööelus saavutada senisest enam. Tema argipäeva püha kolmainsus koosneb nutitelefonist, iPad-ist ja iPod-ist. "Kõiki neid jagan oma teismeliste lastega, kes on suuremad asjatundjad kui mina – muna õpetab kana!" Oma päris esimese mobiiltelefoni sa Digituuseldis endale peale keskkooli lõppu 1999. aastal. "Tänapäevane tehnika on imbunud minu ellu üha enam tänu 13-aastasele pojale ja 10-aastasele tütrele, kes oskavad tahta ning panevad mind hoidma end kursis uuemate arengutega digitehnoloogia valdkonnas." Ta usub, et selliste uuenduste vastu ei saa. "Seega on parem nendega kaasa minna ja võtta omaks kõik, millega tõtt vaatama peame," räägbi Digituuseldis. Tema sõnul harjub inimene kõige uuega ülikiiresti ja on tegelikult hämmastav, kui kiiresti unustame aja, mil üht või teist digiuuendust meie elus igapäevaselt polnud.

Kommentaarid