Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Ei jõua Paidesse Arvamusfestivalile? Pole hullu, sest Digitark toob sinuni Arvamusfestivali kõige põletavamad teemad laupäevasest programmist.

Jälgi meie live-blogi ja saa teada, millest räägivad digimaailma parimad spetsialistid.

  • 16.00 – 17:30 Küberruumi argipäev – sõimata ja peksa saab iga nurga peal. Kuidas edasi?
    Vestlusringi fookuses on meie igapäevane online-suhtluskultuur ja –kultuuritus, millega puutuvad kokku nii lapsed kui täiskasvanud. Arutelus vaadeldakse-analüüsitakse erinevaid küberkiusu juhtumeid ja räägitakse laiemalt sellest, kui tõsine on täna Eestis küberkiusamise probleem.

Arutelu juht: Birgy Lorenz
Osalejad: Paide noored, veebikonstaabel Maarja Punak ning publik
Korraldaja: Telia Eesti

LIVE-BLOGI:

16:00 Lorenz: Täna tuleb juttu küberruumis kiusamisest.

16:02 Kiusamine võib olla lisaks avalikule ka salajane. Kiusatakse läbi Facebook Messengeri või Snapchati, aga mitte avalikult.

Vestlusring

16:07 On juutubereid, kes teiste halvustamisega üritavad enda mainet tõsta. Tegelevadki sellega.

16:08 On ka valesti mõistmist. Näiteks üks emotikon võib tähendada erinevaid asju. Solvutakse, aga tegelikult polnudki mõeldud halvustavalt.

16:09 Esineb ka pommitamist läbi interneti, aga tavaelus kokku ei puutudagi, käiakse erinevates koolides.

16:10 Üks vestluses osaleja: mulle tundub, et kui varem kiusati nohikuid sportlaste poolt, siis nüüd on hakanud arvutinohikud sportlasi kiusama.

16:12 Internet teeb inimesi lihtsamaks sihtmärgiks. Kui kõigile on seal olemas info kellegi kohta, siis kiusata saavad palju rohkemad, kui tavaelus. See võimendab kiusamist tohutult.

16:14 Tuleb ette, et näiteks üks juutuuber solvab teist, aga nad mõlemad kuuluvad mingisse juutuuberite klanni ja lähebki lahti reaalne sõda.

16:17 On tekkinud ka kiusamine õpetaja ja lapsevanema vahel, kus lapsevanem nõuab õpetajalt mingi vahejuhtumi kohta koolis täpset informatsiooni ja sellega minnakse liiga kaugele. Kui õpetaja ei vasta, siis see lisab õli tulle.

16:21 Oluline on ära tunda inimtüüpe. Võib tekkida vaidlus inimesega, kellele on oluline saada viimane sõna. Sellisel juhul võib olla targem jätta talle viimane sõna ja taanduda vaidlusest.

16:23 Ettevõtetevaheline kiusamine avaldub näiteks söögikohtade üksteisele halvustavate hinnangute andmises kodulehtedel.

16:25 Lorenz: Tean ettevõtet, kus ülemus valis ühe töötaja, keda hoiti kauem tööl kinni ja kiusati muul moel. Ka ülejäänud töötajad võtsid kiusamise üle. Kui lõpuks kiusatud töötaja ära läks, läksid firmatulemused alla, sest teised kartsid saada järgmiseks kiusatavaks.

16:27 Igas kollektiivis, töökohtadel ja koolides on oluline ettevõtte või kooli juht. Kui kiusamist tolereeritakse, siis pole ka ime, kui see kestab.

16:28 Meil puuduvat tihti sotsiaalsed oskused, kuidas mitte kiusata ja kuidas seda ära hoida, kui näeme kõrvalt.

16:30 Halvasti käitub see laps, kes tunneb ennast halvasti.

16:31 Sellist kooli, kus poleks üldse kiusamist pole olemas. Siiski on oluline liikuda vähema kiusamise poole.

16:32 Teadmine alati ei aita. Nii nagu teame, et kiirust ei tohi ületada või roolis telefoni näppida, siis tehakse seda ikka. Sama on ka kiusamisega.

16:41 Oleks õige enne piltide jagamist, kus on keegi teine, küsida luba, sest mis ühe meelest on naljakas, võib teiste arvates olla solvav.

16:44 Ka lapsevanem peaks küsima lapselt, kas ta soovib, et temast pannakse pilte üles, mitte otsustama lapse eest.

16:46 Paljud noored 13aastased, kes jagavad endast poolalasti pilte õigustavad oma tegevust öeldes, et nad on oma kehaga rahul ja võivad seda teha, aga tihtipeale 5-6 aastat hiljem nad enam ei tahaks, et nendest need vanad pildid liiguvad, aga siis on väga raske, kui mitte võimatu neid ära kaotada. Seda on võimalik saavutada, aga see võtab pingutust ja aega.

16:50 Samas, kui midagi on tehtud, mille üle pole õnnelik, siis võib seda ka tunnistada ja viidata, et see oli aastaid tagasi ja ma enam ei tee selliseid asju. Inimestel on lubatud muutuda.

16:56 Tööandja ei tohiks töötajate otsimisel langetada otsuseid Google’i otsingutulemuste põhjal, sest seal võib olla valeinfot.

17:00 Vanema generatsiooni õpetajad üritavad läbi suruda enda meetodeid ja ei taha nutiseadmeid kasutusele võtta. Kui on vaja kindlaid fakte kiirelt leida, siis nutiseadmest leiab selle kiiremini, kui kuskilt õpikust. Samas vahel õpilased kipuvad jääma mängima tunni ajal.

17:03 Kui inimene üldse ei suuda telefoni käest panna, siis see on probleem.

17:04 Laps hakkab kiusama vanemate eeskujul.

17:05 Vanemad määravad lapse netiharjumused. See ei peaks olema õpetaja ülesanne.

17:07 Kui telefon käest panna siis kuni 15 minutit veel aju töötleb sealt nähtud-loetud informatsiooni. Seega, kui telefon enne tunni algust vahetult käest panna, siis tunni alguses kuni veerand tundi on raske uuele teemale keskenduda.

17:08 Lorenz: Mul on hea meel, et me Eestis ei reguleeri liiga palju noori. Välisriikides, kus on karmim poliitika, lähevad noored ülikooli, kus vanemad ei näe ja hakkavad seal tegema asju, mida nad oleksid muidu teinud 15aastasena. Kas Eesti peaks jätkama senist lähenemist, kus noorte eest ei keelata kõike ära?

17:09 Lapsevanem publikust: Mina ei poolda üldse nutiseadmete keelamist. Nutiseadme kasutamine on nagu mere ääres jalutamine. Muidugi võib vette sattuda ja ära uppuda, aga samahästi on seda võimalik ka vältida.

17:11 Lapsevanem võiks olla eeskujuks, mitte panna koolile ja õpetajatele kogu vastutus lapse arengus.

17:14 Oluline oleks teha kokkulepped kohe kooli alguses, esimeses klassis. Siis need peavad vett. Hiljem on raske muuta. Eriti, kui õpetajad räägivad eri juttu.

17:16 Veebikonstaabel Punak: Mina ei poolda liigset vabadust. Pole mõtet anda õpilasele vabadus olla tunni ajal Facebookis kasvõi viis minutit, sest sel ajal jäävad teadmised omandamata.

17:17 Kiusamise korral netis on tihti abiks ignoreerimine. Näed, et kiusaja on midagi kirjutanud, siis kerid edasi ja ei loe seda. Kui see ei aita, saab sotsiaalmeedia platvormil raporteerida ja paluda blokeerimist.

17:21 Internetis tasub meeles pidada, et kui on mõte kellegi kohta midagi kirjutada või avaldada pilt, mis võib olla solvav, siis küsida endalt, “kas mulle meeldiks, kui minust selline pilt üles riputataks?”. Selline filter aitab enamus konflikte ära hoida.

17:25 Kiusajatele on tihti vaja publikut. Nad on nagu mesilased, keda torkides lähevad nad aina vihasemaks. Kiusajaid muutma ei ole mõtet minna.

Lõppsõna.

  • 14.00 –15:30 Kõige jõhkramad turvaintsidendid küberruumis ning kuidas vältida nende ohvriks sattumist?
    Erinevad turvaintsidendid, ründed, õngitsuskirjad, arvutiviirused ja muud küberkuritegevuse vormid on asjad, millega inimesed ka Eestis igapäevaselt kokku puutuvad. Toome koos küberturvalisuse spetsialistidega publikuni kõige tõsisemad ja levinuimad juhtumid, analüüsime neid ning jagame soovitusi, kuidas sääraste riskide eest end kaitsta.

Arutelu juht: Henrik Roonemaa
Osalejad: Kirke Saar (Telia Eesti), Anto Veldre (küberturvalisuse ekspert), Tõnu Tammer (CERT-EE juht)
Korraldaja: Telia Eesti

LIVE-BLOGI:

14:00 Roonemaa: Tänane teema on siis rahva hirmutamiseks!

14:01 Veldre: Ehmatus tihti toimib paremini. Hirmutav on muidugi tehnoloogia areng. Inimesed on uudishimulikud ja tahavad proovida ka alati mitte kõige turvalisemaid tehnoloogiaid. Siis tulebki rääkida.

14:02 Saar: Kui inimesed kunagi hakkasid välisuksi lukustama, siis internetis me veel piltlikult öeldes jätame uksed lahti enda järel ja tänapäeval see on tegelikult naiivne.

14:04 Tammer: Igaüks tänapäeval mõtleb füüsilises maailmas, et sulgeda enda järel aknad-uksed. Ei jäta sularahapakki autosse nähtavale kohale. Aga veebis peame veel õppima seda.

14:06 Roonemaa: Paljud inimesed ütlevad, et mis siis, minult pole ju midagi võtta. Me ju kasutame internetti mitme seadmega ja kõik on ju okei.

14:07 Tammer: Kui me oleme teadlikud ja tähelepanelikud, siis see aitab palju. Üks nipp on lugeda veebiaadressi paremalt vasakule.

14:08 Veldre: Ärge pange oma õigeid aadresse ja nimesid igalepoole. Tehke varikontosid, kui vaja.

14:09 Saar: Vahetage paroole. Kui saate ruuteri ja seal on vaikimisi parool, siis paljud unustavad selle muuta. Pluss ei tasuks kasutada ühte ja sama parooli igalpool.

14:10 Veldre: Aeg on unustada paroolid. Kasutage ID-kaarti, smart-id või siis 2FA, mis on nagu ID-kaart, aga mitte riik ei anna välja. Sellega saab sisse logida meili ja Facebooki nagu ID-kaardiga – turvaliselt.

14:14 Marvet: Teenusepakkujal on väga hea öelda, et muutke oma paroole ja olge turvalised. Sest turvalise teenuse pakkumine nõuab raha. Tihti teenusepakkujad, kui midagi on juhtunud, ütlevad, et aga me ju ei teadnud, mis on liiga lihtne lahendus.

14:17 Roonemaa: Kirke Saar, kas teenusepakkuja saab midagi teha, et klientidel oleks turvalisem internetis?

Saar: Kindlasti ja seda me ka oleme teinud. Lihtsalt kliendil peab jääma võimalus oma seadmele ligi pääseda ja sellest ka see paroolijutt.

14:24 Kas me peaksime laskma võrgus olla ainult nendel seadmetel, mis on täiesti turvalised? Sel juhul peaksime kõik ära keelama. Nii nagu autoga on võimalik sõita rahvasse, nii on ka iga seade potentsiaalselt ohtlik.

14:25 Meil Eestis pole olnud suuri turvaintsidente, krediitkaardi pettusi jms. Eesti on pääsenud. On see tõesti nii või on midagi, mida me ei tea?

14:28 Häkkimised ja lekked on olnud ettevõttesuunalised, sest neil on raha.

14:30 Tammer: Pole suurt jama olnud, aga on palju väikseid.

14:31 Levinud on nn tegevjuhi pettus, kus näiteks kell 8 õhtul tuleb raamatupidajale “tegevjuhilt” kiri, et kiiresti on vaja teha pangaülekanne. Tegelikult on meiliaadress pisut muudetud ja raha läheb kurjategijale.

14:35 Levinud on ka pettused, kus õngitsetakse kasutajad ja paroolid ning nõutakse raha bitcoinides. Vastasel juhul ähvardatakse konto kustutada.

14:40 Üks probleem on see, et räägivad inimesed, kes ei tea. Need, kes teavad, ei saa rääkida, sest tegu võib olla riigisaladusega.

14:42 Tasub teha tarkvara-uuendusi, sest turvaauke ikka avastatakse.

14:46 Kui Mobiili-ID kasutades tuleb näiteks keset ööd “lambist” parooli küsiv aken ette, siis ei tasu seda kindlasti sisestada.

14:47 Tammer: Inimesed, lugege, mida te ära annate mõnda uut äppi tõmmates. Ja otsustage selle järgi, mida te vastu saate.

Veldre: Google Maps nõuab ka palju õiguseid, aga selle eest saab vastu kaardi, mida kasutada. Mõne muu äpi puhul see kasu võib-olla pole väärt neid õiguseid, mida kasutajalt nõutakse.

14:56 Eestis tihti ei öelda välja, kui mingit tark- või riistvara on ohtlik kasutada. Veldre ja Tammer justkui vihjavad, et iga inimene saab ise aru ja pole meie kultuuriline omane teha riiklike käske ja keelde. Tammer lisab, et on parem kaitse, kui inimesed tunnevad printsiipe, mitte üksikuid äppe, mida ei tohiks tõmmata.

15:00 Turvalisuse vallas pole ühte lihtsat nippi. See on keeruline maailm, kus ongi raske vahet teha.

15:04 Paljud kahtlevad viipemakse turvalisuses. Samas, kui tehes ostu pin-koodiga keegi näeb pin-koodi, võib kahju olla palju suurem.

15:06 Tammer: Eestis on väga hästi. Üldiselt teatakse, et kui siia tulla küberrünnakuid tegema, siis vahele jäädes võib tagajärg olla üsna kehv. Pigem valitakse muid sihtmärke.

15:10 Kas turvalisuse peaks tagama riik ja teenusepakkuja või on see iga inimese enda vastutus?

15:14 Saar: Noored saavad isegi päris hästi aru, mida ja kellele nad jagavad. Probleem on vanemate inimestega, kes justkui “kogemata” on oma pildid kellegi teise telefoni saatnud ja siis imestavad, et kuidas ta saab neid kuritarvitada.

15:19 Tuleb olla ise teadlik, aga isegi teades petuskeeme võib ikka saada tüssata. Piisab, kui korraks tähelepanu hajub ja juba võibki ohvriks langeda.

15:25 Veldre: Te teate, et usb-pulgal võib olla viirus, aga kas te teate, et usb-printer võib viirust kanda? Või et fotokas võib viirus olla?

15:29 Arenevad kasutajad ja arenevad ka pahalased. Tuleks ise teadlik olla ja see hoiab kõige hullema ära.

 

  • 12.00 – 13:30 Disainime koos digilugu
    Tule ja loo just selline patsiendiportaal nagu sulle meeldib! Alustuseks jagame infot Eesti patsiendiportaali digilugu.ee kasutamisest ja inspireerivaid näiteid mujalt maailmast. Arutelu rõhuasetus on tulevikul – milline võiks olla kaasaegne patsiendisõbralik patsiendiportaal? Võtame oma südameasjaks, et ettepanekud ka vajalike otsustajateni jõuaksid.

Arutelu juhid: Kadri Tammepuu (Eesti Patsientide Liit) ja Maarja Mõtus (Eesti Kunstiakadeemia)
Osalejad: Kitty Kubo (Connected Health), töögrupid
Korraldajad: Eesti Patsientide Liit, tervisetehnoloogia klaster Connected Health

LIVE-BLOGI:

12:03 Tammepuu: Meil on 80 minutit aega, et nüüd gruppides disainida koos digilugu, milline üks patsiendiportaal välja võiks näha.

12:05 Tammepuu: Kui me ostame telefoni, siis me ei taha läbi vaadata kõigi telefonide spetsifikatsioone. Meil on kindlad vajadused, mida see telefon võiks teha. Nii võiks olla ka digiteenustega.

12:07 Kubo: Seda, et inimene saab minna ja vaadata oma digilugu paljud ei tea. Vaid neljandik on patsiendiportaali sisse loginud. Tavaliselt vaadatakse oma haigusloo kokkuvõtet ja ka tulemusi, kui on näiteks proove antud. Ja lisaks retseptiandmeid.

12:12 Kubo: Ameerikas on Apple võtnud enda peale terviseandmete inimeseni viimise, jagades oma telefonides kasutajale andmeid.

12:20 Naisterahvas publikust: Digiteenused meditsiinis oleks nagu astumine sellesse sajandisse. Praegu on meditsiin veel väga eelmises sajandis.

12:23 Mõtus: Nüüd alustame grupitööga, kus viis laudkonda, kes siin on, saavad mõelda patsiendile paremaid digilahendusi. Poole tunni pärast saame siis vaadata, mis meil välja tuleb.

Peale pildiseeriat jätkub blogi grupitööde kokkuvõtetega.

13:02 – 1. grupp

Teavitused võiks olla operatiivsemad. Mobiilivaade võiks olla Digiloos parem, sest paljudel polegi enam arvutit, vaid ainult nutiseade. Võiks kasutada ühtseid termineid. Kogu meedia kirjutab vaktsineerimisest, aga Digiloos on millegipärast “immuniseerimine”.

Värvide kasutus võiks olla parem.

13:08 – 2. grupp

Võiks olla holistiline vaade andmetele. Praegu on palju andmeid, aga need võiks olla personifitseeritud. Esitada inimesele oluline. Näiteks, et “sa pole ammu vererõhku mõõtnud, ole hea, tee seda” Nii oleks andmetest ka kasu inimestele.

Meie keskendusime sellele, milline võiks olla mobiilivaade.

Kui inimene teeb kõik õigesti: peseb hambaid korralikult, maksab tervisekindlustust, toitub tervislikult, teeb sporti, töötab mõistlikult, siis ta võiks saada hüvesid, näiteks spordijalanõud poole hinnaga.

Sellised psühholoogilised nipid võiksid olla kasulikud. Või et näiteks on näha, milline sa näed välja 5 aasta pärast, kui jätkad sama elustiili.

Inimene ei taha tubli olla enda pärast, vaid sellepärast, et kuhugi kuuluda. Nii et laigid ja punktid jms võiks väga hästi töötada.

13:18 – 3. grupp

Paljud mõtted on samad, mis eelmisel grupil. Lisaks võib-olla veel selline motivatsiooniprogramm, et kui oled teinud 10 000 sammu, saad lisapunkte. Sellisel juhul tuleks muidugi mõelda ka kõikvõimalike süsteemi petjate peale, kes panevad telefoni kuidagi samme lugema, aga ise vaatavad mugavalt telekat.

13:20 – 4. grupp

Sisse logides võiks olla ka “Uudised”. Meile meeldis ka eelmise grupi idee, et näeb alles jäänud eluaastaid. See võib muidugi päris jube olla, kui see nulli lähedale juba tiksub. Et paneks tegutsema küll.

13:22 – 5. grupp

Meie tundsime puudust kalender-vaatest. Ja lihtsast keelest, millest kõik saavad aru. Rohkem pilte, mängulisust, diagramme ja vähem teksti. Mina väikelapse vanemana tahaksin näha ka konkreetset infot, et kuidas siis mu lapsega on. Kas ta on keskmises kaalus või ülekaaluline – konteksti juurde.

Tammepuu: Grupitööde tulemused saadetakse Patsientide Liidule, sotsiaalministeeriumisse ja Haigekassasse, et probleeme lahendataks nii nagu inimesed soovivad.

Kes soovivad oma ettepanekuid edastada, siis: info@patsiendid.ee

Lõppsõna.

 

10.00 – 11:30 Usaldamatus digiühiskonnas – paranoia või paratamatus?

Arutelu juht: Henrik Roonemaa
Osalejad: Tarmo Kärsna (Telia Eesti), Elmar Vaher (PPA), Karen Burns (CGI Eesti)
Korraldaja: Telia Eesti

10:11 – Elmar Vaher: Tavaliselt inimesed hiljem, kui on juba andmed ära jagatud, hakkavad mõtlema, et “mida ma siis nüüd jaganud olen?”

10:14 Roonemaa: Ma võtsin kätte ja kustutasin eelmine nädal ära kogu oma Twitteri ajaloo. Sest iial ei tea, kas äkki see, mis praegu on okei, võib-olla 5a pärast pole okei. Tundus, et seda pole mulle vaja.

10:15 Vaher: Meie jaoks on kullaauk, et inimene andmeid endast maha jätab. Saame tihti internetist palju rohkem, kui ametlikest kohtadest.

10:17 Kärsna: Meie saame kasutada ametlikke andmekogusid ja oluline on kasutaja kaitseks, et me teame, mis ta teeb, aga mitte et tegu on konkreetse nimega inimesega.

10:21 Roonemaa: Miks ei võiks näiteks Telia öelda politseile oma kogutud andmete põhjal, et näiteks “Tartu maanteel see inimene ületab kiirust”?

Kärsna: See võib olla ainult ajaküsimus. Praegu pannaksegi paika piiri, kus läheb õiguslik raamistik. Kuipalju me võime klientide andmeid töödelda.

10:23 Roonemaa: Karen, me võiksime ju tehniliselt juba praegu ehitada valmis totaalse jälgimisühiskonna?

Karen: Jah, absoluutselt. Me näeme Lääne ühiskonnas, kuidas inimesed muutuvad mugavamaks ja üha harjuvad sellega, et neid jälgitakse.

10:26 Vaher: Liiga hilja on minu meelest selleks diskussiooniks. Inimesed ise on avanud kontod ja juba jagavad enda kohta väga isiklikke asju. Kõik läheb pilve.

Roonemaa: Siis võikski ju immigrantidele, kes üle piiri tulevad anda nutitelefon ja hakata vaatama, mis nad Facebookis teevad.

Vaher: Just. Tihti neil pole söögiraha, aga on korralik nutitelefon.

10:33 Vaher: Kui kunagi võeti inimesi pantvangi, siis nüüd seda enam ei tehta, sest saab palju kavalamalt raha välja pressida. Kasutades valgustkartvaid andmeid.

10:35 Ivo Krustok publikust: Äkki me peaks tegema meelega politsei töö raskemaks. Praegu on see liiga lihtne.

Vaher: Nii on. Inimene ise peaks oma nö digihügieeni eest hoolitsema. Panema keerulisemad paroolid jne. Me peaks õpetama inimesi iseennast kaitsma.

Kärsna: Siin on mitu dimensiooni. On võimalik ka hästi kasutada andmeid. Kuidas teha näiteks ühiskonda turvalisemaks, kasutades andmeid.

10:40 Veebikonstaabel Punak: Inimene saab hiljem alati öelda, et see, mis ma tegin kuus aastat tagasi oli siis ja praeguseks on mu arvamused muutunud.

10:45 Vaher: Digitehnoloogia on arenenud nii kiiresti, et me ise ka alles hakkame aru saama, kuidas kasutada andmeid oma uurimistöös.

10:46 Roonemaa: Me oleme väga märkamatult ja pisitasa ära harjunud sellega, et iga samm kuhugi salvestub ja on jälgitav. Ainuke lootus on, et ehk me oleme piisavalt pisikesed ja meie elu ei huvita kedagi.

10:47 Burns: Austraalias on näiteks välja antud 100lk raamatuke, mis on mõledud kümne aastastele lastele, et õpetada neid, kuidas internetis turvaliselt toimetada.

10:50 Burns: Ma kasutan väga vähe kaardimakseid ja vahetan VPN-e. Ma ei taha, et pank ehitaks minu kohta oma profiili, et kus ja kuipalju ma kulutan raha, et sellest kujundada otsus, kui ma tahan näiteks laenu saada.

10:53 Kärsna: Põhimõtteliselt see on täiesti uus ühiskond, kuhu me oleme jõudnud ja kus me peame õppima kõndima.

10:58 Veebikonstaabel Punak: Mulle jälle meeldib, et ma saan endast jälgi jätta. Et näiteks Airbnb-s mulle meeldib, et ma näen inimese, kellelt ma korteri üürin hinnanguid ja tema kohta käivat head ja halba.

11:05 Roonemaa: Ma soovin pühendada natuke aega praktilistele näpunäidetele.Mida teha, et olla teadlikum?

Burns: Vaadata üle privaatsus-seaded nii meilis, Facebookis, Instagramis.

Hääl publikust: Alati kandke endaga kaasas oma telefonilaadijat, mitte ärge laadige avalikus laadimispunktis, sest ei tea, mis on teises otsas.

11:13 Veebikonstaabel Punak: Kui mind kümme aastat tagasi kutsuti põhikooliealistele rääkima veebiohutusest, siis nüüd juba saan palju kutseid lasteaedadesse, et õpetada kõige nooremaid.

11:14 Burns: Vaadake üle ka telefonis, millised äpid teie asukohta kasutavad.

11:28 Roonemaa: Aitäh kõigile, meie arutelu on läbi.

 

Tutvu lisaks alloleva kavaga ja ole valmis põnevateks aruteludeks.

  • 10.00 – 11:30 Usaldamatus digiühiskonnas – paranoia või paratamatus?
    Mida üldse tähendab privaatsus tänases tehnoloogia- ja digimaailmas ning milliste uute tavade, võimaluste ja ohtudega inimesed igapäevaselt arvestama peaks? Pakub ju üha enam digitaliseeruv maailm hulgaliselt uusi võimalusi, kuid ka kuhjaga erinevaid ohte.

Arutelu juht: Henrik Roonemaa
Osalejad: Tarmo Kärsna (Telia Eesti), Elmar Vaher (PPA), Karen Burns (CGI Eesti)
Korraldaja: Telia Eesti

 

  • 12.00 – 13:30 Disainime koos digilugu
    Tule ja loo just selline patsiendiportaal nagu sulle meeldib! Alustuseks jagame infot Eesti patsiendiportaali digilugu.ee kasutamisest ja inspireerivaid näiteid mujalt maailmast. Arutelu rõhuasetus on tulevikul – milline võiks olla kaasaegne patsiendisõbralik patsiendiportaal? Võtame oma südameasjaks, et ettepanekud ka vajalike otsustajateni jõuaksid.

Arutelu juhid: Kadri Tammepuu (Eesti Patsientide Liit) ja Maarja Mõtus (Eesti Kunstiakadeemia)
Osalejad: Kitty Kubo (Connected Health), töögrupid
Korraldajad: Eesti Patsientide Liit, tervisetehnoloogia klaster Connected Health

 

  • 14.00 –15:30 Kõige jõhkramad turvaintsidendid küberruumis ning kuidas vältida nende ohvriks sattumist?
    Erinevad turvaintsidendid, ründed, õngitsuskirjad, arvutiviirused ja muud küberkuritegevuse vormid on asjad, millega inimesed ka Eestis igapäevaselt kokku puutuvad. Toome koos küberturvalisuse spetsialistidega publikuni kõige tõsisemad ja levinuimad juhtumid, analüüsime neid ning jagame soovitusi, kuidas sääraste riskide eest end kaitsta.

Arutelu juht: Henrik Roonemaa
Osalejad: Kirke Saar (Telia Eesti), Anto Veldre (küberturvalisuse ekspert), Tõnu Tammer (CERT-EE juht)
Korraldaja: Telia Eesti

 

  • 16.00 – 17:30 Küberruumi argipäev – sõimata ja peksa saab iga nurga peal. Kuidas edasi?
    Vestlusringi fookuses on meie igapäevane online-suhtluskultuur ja –kultuuritus, millega puutuvad kokku nii lapsed kui täiskasvanud. Arutelus vaadeldakse-analüüsitakse erinevaid küberkiusu juhtumeid ja räägitakse laiemalt sellest, kui tõsine on täna Eestis küberkiusamise probleem.

Arutelu juht: Birgy Lorenz
Osalejad: Paide noored, veebikonstaabel Maarja Punak ning publik
Korraldaja: Telia Eesti

 

 

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi