Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Digitarga kokkuvõte: Mis meid 2013. aastal digivaldkonnas enim huvitas?


nfc-terminalDigitarga blogi sai 14. detsembril 7-aastaseks, mille jooksul oleme lugejateni toonud juba 650 postitust nõuannete, arutluste, soovituste, juhenditena. Paslik on korra veel 2013. aastale otsa vaadata – mida teie kõige rohkem lugesite ja mis tehnoloogiamaailmas toimus.

Meie juures käis sel aastal veidi üle 95 000 erineva lugeja, mis on Digitarga “rekord” läbi aastate. Selle üle on eriti hea meel. Meie autoriteringi lisandus hea sulega Elioni tootejuhte.

Kindlasti oli oluliseks tähiseks ka tagasisideküsitlus, mille tulemuste põhjal tehtud ja tehtavaid täiendusi saab Digitargast näha peamiselt 2014. aastal. Loe ülevaateartiklit “Kes külastavad Digitarka ja mida nad sealt loevad?

“Aastahitt”  – kuidas mobiile ja tahvleid laadida

2013. aasta enimloetud artikliks, meie nö “aastahitiks”, oli Marko Palmi postitus “Müüdid ja tegelikkus – kuidas mobiili ja tahvelarvuti akut õigesti laadida?” Nutiseadmete teemadel kirjutatud artiklid olid läbi aasta kõige popimate seas.

akud

Marko sulest ilmus sel aastal veel kaks väga populaarset postitust – ta tutvustas meile, mis on NFC ehk lähiväljaside ning kuidas kasutada mobiilset internetti välismaal?

Uus NutiTV ja “klassikalised” teemad

Selle aasta sügisel tuli Elion välja uue nutiTV-ga, mis tekitas huvilistes küsimusi ning vajadust täiendava info järgi. Elioni kliendisuhetejuht Kai-Riin Saluste pani kokku postituse 10 korduma kippuvat küsimust Elioni nutiTV kohta“, mis oli üks selle aasta enimloetud artikleid Digitargas.

nutitv menüü

Nutikodu teemadel tõi Heigo Ensling selgust alati veidi segadusttekitaval teemal, mis vahet on ikkagi puldinuppudel refresh, restart ning reset?

Kadunud ei ole teie huvi ka “klassikaliste arvutiteemade” vastu, sest üsna palju lugejaid ja tagasisidet sai Aivar Otsa postitus sellest, millise protsessoriga arvutit osta?

intel-protsessorid

TOP 10 enimloetud artiklit Digitargas

1. Müüdid ja tegelikkus – kuidas mobiili ja tahvelarvuti akut õigesti laadida? (Marko Palm)

2. 10 korduma kippuvat küsimust Elioni uue nutiTV kohta (Kai-Riin Saluste)

3. Mis on NFC ehk lähiväljaside? (Marko Palm)

4. Millise protsessoriga arvutit osta? (Aivar Ots)

5. Kuidas ennast veebis nuhkijate eest kaitsta? (Sander Hüüs)

6. Kuidas kasutada mobiilset internetti välismaal? (Marko Palm)

Onavo andmemahu lugeja

7. Spotify – mugav muusikakeskkond miljonite lugude kuulamiseks (Karel Kask)

8. Refresh, Restart, Reset – mis neil vahet on? (Heigo Ensling)

9. HiFi ehk tippkvaliteediga heli kodus ja kodukinos (Karel Kask)

10. Uued Windows 8ga tahvelarvutid – sülearvuti ja tahvli piirimail (Mart Laanemägi)

windows-surface2

Ja lõpetuseks esitan ka niiöelda toimetaja valiku – paar postitust, mis mulle endale lisaks eelnimetatutele sellest aastast meelde jäid. Arvestades kogu sotsiaalmeedia võidukäiku tundus värskendav, põnev ja oluline Timo Treiti artikkel sellest, kuidas oma Facebooki-kontost raamat teha. Teiseks Sander Hüüsi lugu sellest, millised on tasuta e-postitarkvara alternatiivid Thunderbirdile (ja tasulistele tarkvaradele).

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.

Kommentaarid