Kuidas likvideerida oma seadmetest ja kontodelt digitaalne prügi ning seeläbi ennast kaitsta.

 

Sul on juba tugevad ja unikaalsed paroolid ja tead, kuidas petukirjasid ja -skeeme ära tunda. Sa oled rakendanud kaheastmelise tuvastuse igalpool, kus saab. Jälgid kõiki peamisi küberturvalisuse põhimõtteid hoides andmed kaitstuna. Sellegipoolest tekib pidevalt uusi ohte ja on midagi veel, mida saab teha. Likvideerides üleliigsed failid, aitab see tunduvalt kaasa turvalisusele.

Enamikul inimestel on vanad e-maili kontod endiselt aktiivsed, unustatud mälupulgad sahtlites ja lisaks aastatejagu prahti “Downloads”-kaustas. Võimalus asju salvestada on iseenesest hea ja kogu digirevolutsiooni mõte. Kui midagi on vaja, on see olemas, kuid unustatud andmed, mida enam ei ole vaja, kujutavad endast turvariski. Seadmed võivad langeda varguse või häkkimise ohvriks, suuri firmasid ähvardavad sagedased andmelekked, mis võivad ühtäkki liikuma panna ka su informatsiooni. Nii et mida vähem on su kontodel ja seadmetes infot, seda parem.

Jagame mõned nõuanded, kuidas vabaneda ebavajalikust digikraamist enne, kui see tuleb su juurde ringiga tagasi.

 

Hävita vanad seadmed

 

Alusta füüsilistest seadmetest. Hävita vanad CD-d, mälupulgad ja kõvakettad, mida enam pole vaja. Ära jäta neid keldrisse või mujale vedelema. Siia alla käivad veel vanad arvutid, mängukonsoolid ja nutikad koduseadmed. Muidugi varunda enne kõik, mida võid vajada.

Järgmisena võta ette kasutuses olevad seadmed. Vaata, mis on desktopil ja tee korda dokumentide kaust, kustutades vanad pdf-failid krediitkaardi väljavõtetega ja haigusinfo. Need liigutused aitavad juba kõvasti turvalisema arvutikasutuse poole liikuda. Ühtlasi aitab see välja mõelda plaani tundlike dokumentide jaoks, mida on vaja alles jätta. Hea mõte on need laadida pilveserverisse või parooliga kaitstud välisele kettale.

 

Sotsiaalmeedia, e-kirjad ja pilved

 

E-maili konto on iga inimese online-elu keskus, kust liigub läbi kõige olulisem info ja see teeb sellest väärtusliku saagi küberkurjategijatele, sisaldades lisaks sinu andmetele ka su töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade andmeid. Kustutades e-kirjad, mida enam pole vaja ning vajaminevad eksportides välisele kõvakettale või pilve, on tark liigutus, mis aitab vähendada kahjusid, kui ühel päeval peaks konto häkkerite valdusesse jõudma.

Kõik peamised meiliteenuse pakkujad lubavad kirju eksportida, misjärel saab need postkastist kustutada, jättes koopiad lokaalsetele andmekandjatele. Ühtlasi kustuta vanad kontod, mida sa enam ei kasuta.

Suvalisi faile võib leiduda ka kõikvõimalikes pilveteenustes, mis annavad tasuta ruumi nagu näiteks Google Drive ja Dropbox. Vaata üle, mis seal leidub ja kustuta kõik, mis võib kujutada võõrastes kätes ohtu.

 

Sulge rakenduste kontod

 

Otsi üles telefonis ja tahvlis olevad äpid, striimingu-seadmed, mängukonsoolid ja arvuti, mida enam ei kasuta ja lülita need välja või kustuta. Võib-olla varundad sa mingil kummalisel põhjusel pilte nelja erinevasse pilveteenusesse? Tee see korda. Äkki on sul endiselt alles sõnumiäpp, mida kasutasid ühe korra kaks aastat tagasi? Miks on see kaloripõletamise äpp aastast 2014 ikka veel su telefonis? “Cancel” ja “delete” on märksõnadeks, tühista ja kustuta, sest selliste asjade alleshoidmine kujutab endast mõttetut riski.

Lisaks kustutamisele veendu, et kustutad või sulged ka rakenduste ja teenustega kaasas käivad kontod. Muide, andmete kustutamine ei tähenda alati, et teenusepakkuja need ka kustutab aga vähemalt saab kindel olla, et andmete kogumine ei kesta edasi. Näiteks tervise-äpp, mille olemasolu sa oled unustanud võib endiselt lugeda su samme, südamelööke jm.

 

Ole detektiiv, kes hindab sündmuspaika

 

Kui kogu üleliigne kraam on koristatud ja kustutatud, siis tasub korra veel järgi mõelda, kas midagi ehk ununes? Võib-olla on fotogaleriis pildid pangakaartidest ja autojuhilubadest? Või on sul alles sõbra krediitkaardi andmed, mis ta kord sulle saatis, et aitaksid talle reisi ajal teene teha? On su tahvlis pereliikmete passikoopiad, mis sa ükskord sisse skänneerisid?

Kui kogu puhastusega on ühelpool, siis edaspidi soovitame anda oma parim, et mitte enam kuhjata digitaalset sodi. Mõtle enne allalaadimist kaks korda, kas sul on ikka vaja seda uut äppi. Varunda, mis võimalik ja seejärel kustuta andmed seadmest, kirjutab Wired. Ja kui võimalik, siis kustuta dokumendid kohe, kui neid enam vaja pole. Mida rohkem sa oled teadlik oma digitaalsest jalajäljest, seda rohkem on ka kontrolli ja võimalust ennast kaitsta.

 

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Kommentaarid