Bike-ID on esimene samm nutikamasse rattavarguste vabasse tulevikku

#bike-id #jalgratas #sportlikud eluviisid

Bike-ID on iduettevõttena alguse saanud ja kiiresti populaarseks kasvanud rahvusvaheline rattaregister, mis peaks aitama omanikele tagastada varastatud jalgrattaid.

Rattaregister pole lukk, mis varguse ära hoiab. Reeglina ei tabata vargaid ka teolt. Küll aga on politseil jaoskondades sadu rattaid, mis omanikku ootavad. Lisaks hinnanguliselt 4000 luba küsimata omastatud ratast aastas, mis müüakse peamiselt lõunanaabrite juures Lätis.

Eemaldamatu kleeps

Bike-ID, kui seda massiliselt kasutama hakataks, võtab ideaalis vargalt motivatsiooni varastada, sest turvakleebisega varustatud ratast on raske müüa. Ostja saab kontrollida kleebise abil, kas selle tõeline omanik on vargusest teatanud ja seeläbi asja politseisse anda.

Ise sõidan rattaga igapäevaselt Tallinnas ja kuigi pole veel näha, et linn ratturite olukorda rattateede näol parandaks, siis rattureid on liiklusesse märgatavalt juurde tulnud. Viimasel Tour d’ÖÖ ühissõidul osales ligi 2000 rattasõpra ja seal jagati ka tasuta turvakleebiseid ning ID-koode, mille abil ratas registrisse kanda. Ostes Bike-ID, saab juurde ka spetsiaalse laki, millega kleepsu kattes muutub see praktiliselt eemaldamatuks.

bikeid

Sealt edasi järgmine samm on lasta katta ratas silmale nähtamatute titaanhelvestega, mis politsei varustusse kuuluva digitaalse mikroskoobiga helendama hakkavad. Iseasi, kui paljud selle keerukama operatsiooni viitsivad ette võtta.

Mul endal läks mitu nädalat, kui peale kleepsu pealepanekut jõudsin selle registreerimiseni.

Tänaseks on juba kümned tuhanded ratturid liitunud ja kindlasti on see samm turvalisema rattalinna poole.

Selle aasta aprillist hakkas Bike-ID pakkuma ka rattakindlustust, mis lisaks vargustele kaitseb ka kukkumiste vastu. Kasutada on ka äpp, milles saab ratast registrisse kanda ja ratast ostes ka selle QR-koodi skännida. Rakenduse nii Androidile kui ka iPhone’le leiab kodukalt.

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Kommentaarid