Autorid

Digitargal on hulk häid kaasautoreid, kes meie blogisse kirjutavad.
Tahad ka kaasa mõelda, kirjutada ja tehnoloogiaid testida?
Jaga oma digitarklust ja kasutajakogemust ka teistega: toimetus /ÄTT/ digitark.ee

Marie Elise Kont

Marie Elise Kont

ehk e-Marie teab läbi oma argitööde, et tehnoloogia areneb pidevalt, mistõttu ei saa otsa ka tehnikauudised. "Seega avastada on lõputult," sõnab ta. "Usun, et elu läheb veelgi mugavamaks ja tehnoloogia, mis hetkel on veel lapsekingades, saab tulevikus palju rohkem määravaks kui praegu." Ta toob näiteks pilveteenuse, mis trügib vaikselt teisi andmekandjaid turult välja. Kõik tüütud toimetused saab ta käigu pealt ja paari klikiga tehtud tänu Mobiil-ID-le. "Nii saab keskenduda olulisele," julgustab ta teisigi digiallkirjastamist proovima. "Mobiilne internet on nii iseenesest mõistetav ja mugav, et olenemata asukohast ja situatsioonist saan alati mobiilsele internetile loota. Ilma mobiilse parkimiseta ma käiks jala." Eelkoolis veetis ta tihti aega sellises programmiga nagu MS Paint. "Nutitelefon tuli minu ellu alles aastal 2013 ja sedagi suure skeptilisusega," muigab ta, "tagasi vaadates on see olnud elumuutev ning olen teinud suure n-ö digihüppe," ütleb nüüd Telia müügikonsultandina töötav e-Marie. "Leian, et igaüks leiab sellest maailmast midagi kasulikku, on see siis ajakokkuhoid, produktiivsem töö või rohkem võimalusi oma silmaringi avardada." Ta soovib läbi uudiste ja lugude selgitada ning näidata, kuidas orienteeruda selles pea lõputute võimalustega digiuniversumis.


Taavi Õmblus

Taavi Õmblus

ehk digitaavi sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult. "Kuid see sobib mulle," on ta sellega nüüdseks juba harjunud. "Kõik digitehnoloogiaga seonduv peab olema lihtsasti arusaadav, mugav kasutada ning märkamatult minu igapäevaelusse sobituma," räägib Digitaavi. "Telefon, sülearvuti ning Google-kalender on minu igapäevased abimehed ja assistendid, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Kohtumised, trennid, puhkused – kõik on kirjas kalendris, mis omakorda on kõikide seadmete vahel sünkroniseeritud." Digimaailmaga sai DIgitaavi põgusalt tuttavaks juba ligi 15 aastat tagasi kooli arvutitunnis oma esimest e-posti kontot luues. "Suurem huvi tekkis aga esimese nutitelefoniga, milleks oli HTC Wildfire, mis oma tehnilistelt näitajatelt kuigi võimekas telefon ei olnud, sest näiteks Instagram seal tööle ei hakanudki," meenutab Digitaavi, nägu muigel. Paljudele kõlab sõna “digi” Digitaavi sõnul hirmutava ning halvaendelisena. "Minu eesmärk on tuua inimesed, kes võib-olla seni selle maailmaga kokku puutunud ei ole, lähemale teenustele, tehnoloogiatele ning vidinatele, millest neile igapäevaelus kasu tõuseks." Digitaavi kirjutab uudiseid teemadel, mis talle endale huvi pakuvad. "Üritan seda teha keeles, mis on arusaadav kõigile."


Marko Palm

Marko Palm

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»


Tauno Tammik

Tauno Tammik

ehk Digitark Taunz räägib, et kogu pere hüüab teda Taunziks. "Näen igapäevaselt, kuidas inimesed ei julge uute tehnoloogiatega kaasa minna, sest see kõik on võõras või tundub keeruline. Pürgin selle poole, et kõik, kes soovivad, saaksid uuendustega kaasa minna," pajatab Taunz. "Minagi olin tehnikale võõras, kuni avanes võimalus Eesti Telekomiga liituda ja avastasin, et digitaalne maailm pakub mugavust ja mulle tundub see maailm väga kasulik." Praegu ei suudaks ta ette kujutada elu ilma Google'i otsingumootori või nutikellata, mis talle aegsasti meelde tuleb, kui midagi on vaja teha. "Seega annangi endast parima, et iga inimene saaks ka "inimkeeli" aru, kuidas miski rakendus või teenus tegelikult toimib ja elu lihtsamaks teeb."


Ann Vaida

Ann Vaida

ehk Piksel, "sest mulle väga pakub huvi just foto-illustreerimise ja muu sellisega seonduv digitehnoloogia", selgitab ta ise. "Ükskõik, mida sa leida tahad, selleks on kindlasti app olemas!" julgustab Piksel otsima ja leidma: "Oota, kohe googledan seda". "Micro-USB kaableid ei ole kunagi liiga palju!" soovitab ta ja ütleb, et hea telefonikaamera igapäevasteks ootamatuteks pildistamisteks on talle hädavajalik kaaslane. "Adobe Creative Cloud ilusate asjade tegemiseks; Wikipedia maailma tundmaõppimiseks ja ennast lugema unustamiseks," loetleb ta kasulikke diginippe. Piksli digiolevik algas esimeste arvutimängudega DOS-süsteemi ja diskettidega kuue aastaselt ja läks tõsisemaks 2000ndate keskpaigas esimese peegelkaamera ja Photoshopiga. "Tehnoloogia on elu lihtsamaks ja huvitavamaks tegemiseks väga hea, kui tead, mida, kuidas ja mis hetkel kasutada."


Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusidm" muigav ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkuse on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."


Piret Käen

Piret Käen

ehk lihtne, stiilne ja nutikas Piret teab, et lihtsuses ja kiiruses peitub võlu. «Meie ümber on palju asju, mida on võimalik lihtsamaks muuta ja selle kaudu aega võita, mis on meile väga kallis,» julgustab ta ka teisi olema digitargem. Igapäevaselt kasutab ta aktiivselt nutikat spordikella, nutitelefoni ja pilve-teenust (et back-up'ida, share'ida, save'ida, remember'ida paremini). Tema digielu algas ühest ilusast päevast 10 aastat tagasi, kui ta astus sisse esimesse digikaupade jaeketti. Nüüd levitab ta oma digitarklust selleks, et inimesed teaksid, kui palju võimalusi nende ümber on, milleni nad ei ole ise ehk veel jõudnud.


Raigo Neudorf

Raigo Neudorf

ehk Digitark R@igo usub, et kuna (digi)tehnoloogia pakub täna võimalust efektiivsemalt tööd teha, mõnusamalt meelt lahutada ja mugavamalt oma igapäevatoimetusi ajada kui kunagi varem, oleks patt seda mitte kasutada. «Elada suudaksin ka ilma nendeta, aga kõige enam tunneksin puudust ilmselt internetist, nutitelefonist ja nutiTV-st,» usub R@igo, kes soetas oma esimese PC kusagil aastatuhande vahetuse paiku. «Sest see muudab meie elu mugavamaks ja põnevamaks,» jagab ta oma digitarkust julgelt ja hea meelega ka teistega.


Ingrid Piirsalu

Ingrid Piirsalu

ehk Inkatrinka usub, et kõik uued tehnoloogilised vidinad pole elu mõte, vaid need on meile loodud ja antud selleks, et elu mugavamaks teha. «Tark on neid mõistlikult kasutada,» kiidab ta. «Ma pole eriti originaalne – minu nutitelefon, iPad ja head kõlarid aitavad mu töö- ja argielu teha mugavamaks, aga ka meeleolukamaks,» selgitab Inkatrinka, kes meenutab, et aastal 1994 läks ta oma elu esimesele arvutikursusele. «Ohh, kes seda enam mäletab,» muigab ta, ja julgustab Digitarga vahendusel teisigi leidma neid tehnoloogiaimesid, mis põneva argieluga hästi klapivad. «Taaskord – tehnoloogia abil on võimalik oma elu lihtsamaks teha ning võita rohkem vaba aega meelistegevusteks – sportimiseks, matkamiseks, looduses viibimiseks,» julgustab ta.


Gerli Ramler

Gerli Ramler

ehk Gerka soovitab kõigile: «Ära näpi tehnikat, mida ei tunne.» Ja julgustab samas kõiki saama digitargemaks, sest tehnikat, mis väärib näppimist ja lausa kasutamist, tuleb iga päev uksest ja aknast juurde. «Pole mõtet jalgratast leiutada, kui on olemas inimesed, kellelt abipalumine on oluliselt kiirem tee sihtmärgini jõuda. Mulle ei meeldi kulutada oma aega katsetuste ja proovimiste peale, ideaalis sooviksin ilmselt kõike lennult osata :-),» arutleb ta digitarkluse tagamaade ja olulisuse üle. «Mida vähem tarkvarauuendusi, seda lihtsam on elu. Kõige enam ärritab, kui telefonis või meiliprogrammis tekivad uuendused iseenesest, sest need leiavad aset tavaliselt kõige kiiremal hetkel ning ma pean oma rutiinist välja tulema ja katsetamistega tegelema hakkama,» itsitab ta. Ajaviiteks soovitab ta lugeda Ljapunovi 1954. aasta raamatut «Võitlus kiiruse eest» (ja soovitab samas väga «punaseid» kohti mõõduka huumoriga võtta). «Kuid see ei tähenda, et ma ise tahaksin füüsikalisi ja keemilisi katseid teha ning juhtmeid ühendada. Restart aitab 99% juhtudest hädast välja,» jagab ta kogemustepõhist julgustust. Oluliseks tehnoloogiaks enda ümber peab ta rüperaali ja internetti, mis on vajalikud nii tema töös kui ka suhtlemises sõprade ja perega. «Muide, ilma nutitelefonita saab täiesti elada – hetkel on mu telefon olnud nädal aega remondis ning harjutan näppu vana nuppudega Nokiaga. See on isegi omamoodi kasulik: bussipeatuses on aega inimesi jälgida, poeskäigud lähevad kiiremini ning juuksuris on mahti ajakirju lugeda. Kõik on hästi, kuid telefoniarve on tõenäoliselt meeletu, sest enamik pisemaid teateid ja jutuajamisi olen harjunud Viberi teel tasuta korda ajama.» Igasugused äpid meeldivad talle üldse väga, sest need on ta enda sõnul just temasuguse veidi kärsitu inimese jaoks tehtud – lihtsalt käsitletavad, kiirelt omandatavad ja elu kergendavad. «Mulle meeldivad veel igasugused toredad elektroonilised ja tehnilised «vidinaid», alates kiivri sidesüsteemist ja sõidukite GPS-seadmetest kuni selleni, et tänapäeval saab otse telekaekraanil netis surfata ning nutitelefoniga netivõrku «ehitada»,» loetleb ta oma nutielu rohkeid ja uhkeid võimalusi.


Kadri Penjam

Kadri Penjam

ehk Digituuseldis usub, et digitehnoloogia areng viib meid edasi paremasse tulevikku, lähendab inimesi ning annab võimaluse nii era- kui tööelus saavutada senisest enam. Tema argipäeva püha kolmainsus koosneb nutitelefonist, iPad-ist ja iPod-ist. "Kõiki neid jagan oma teismeliste lastega, kes on suuremad asjatundjad kui mina – muna õpetab kana!" Oma päris esimese mobiiltelefoni sa Digituuseldis endale peale keskkooli lõppu 1999. aastal. "Tänapäevane tehnika on imbunud minu ellu üha enam tänu 13-aastasele pojale ja 10-aastasele tütrele, kes oskavad tahta ning panevad mind hoidma end kursis uuemate arengutega digitehnoloogia valdkonnas." Ta usub, et selliste uuenduste vastu ei saa. "Seega on parem nendega kaasa minna ja võtta omaks kõik, millega tõtt vaatama peame," räägbi Digituuseldis. Tema sõnul harjub inimene kõige uuega ülikiiresti ja on tegelikult hämmastav, kui kiiresti unustame aja, mil üht või teist digiuuendust meie elus igapäevaselt polnud.


Hardi Keerutaja

Hardi Keerutaja

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.


Heigo Ensling

Heigo Ensling

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»


Raimo Matvere

Raimo Matvere

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.


Rain Uusen

Rain Uusen

ehk Rainu, Digitarga pere pesamuna soetas oma esimese 465 Microlinki arvuti siis, kui oli alles 15 ja Eestis laiatarbe personaalarvutitest veel vaid unistati – alles esimesed katsejänesed suutsid ja soovisid sellise koletisega nagu koduarvuti toona tegeleda. Ei läinud aga aastatki, kui Rainu leidis üles ka telefoniliini ja ühendas arvuti dial-up-ühendusega algelisse internetti. Nii see digitarklus hoo sisse sai, aga õpib ja katsetab ta läbi argikogemuste ja töö digitarkusi muidugi senini.