Ameerikas tehtud uuringud on noorte sõnavaras viimase poole sajandi jooksul täheldanud mitmekordset langustrendi. Järjest olulisemaks kommunikatsioonivahendiks on saanud audiovisuaalne keel. Foto: Scanpix

Arendavad keelemängud 0



Ameerikas tehtud uuringud on noorte sõnavaras viimase poole sajandi jooksul täheldanud mitmekordset langustrendi. Järjest olulisemaks kommunikatsioonivahendiks on saanud audiovisuaalne keel. Arvestades seda, kui kaua oleme end sõnaliselt väljendanud, võib eeldada, et selliselt väljendame end ka järgmised mõni tuhat aastat. Järgnevalt toon mõned võimalused oma sõnavara laiendamiseks.

Word a Day

Heaks näiteks on inglise keelel põhinev äpp Word a Day: Improve English. Rakendus annab kasutajale iga päev ühe uue sõna koos seletusega, mis teeb uute sõnade õppimise palju lihtsamaks. Sõnu saab õppida millal iganes, näiteks lifti oodates. Äpp saadab ka meeldetuletusi, et päeva sõnaga tutvumist ära ei unustaks.

VoLT

VoLT läheb isegi sammukese kaugemale, sidudes sõnad piltide, sünonüümide, antonüümide ning näidetega, et aidata neil paremini mällu sööbida. Eriti äge ja originaalne on õppimine gifi’de põhjal. VoLT on hea näide superäpist: isegi kui mul pole huvi sõnade vastu, siis äpp ise on nii ägeda väljanägemisega ja kaasakiskuv, et ma lihtsalt tahan üha uuesti neid pilte ja tähti ekraanil liigutada.

Rakendus on nii kaasakiskuv, et ma lihtsalt tahan uuesti ja uuesti neid pilte ja tähti ekraanil liigutada.

EESTI KEELE INSTITUUT

 

Eesti Keele Instituut (EKI) on välja toonud pimedatele ja vaegnägijatele suunatud keelesünteesi rakenduse. Lisaks sellele on EKI tegelenud ka eesti keele sõnaraamatute digitaliseerimisega, et keelega tutvumine ei eeldaks kuut mahukat köidet raamaturiiulil. Järgmine samm võiks olla keelel põhinevad keelemängud, mis aitaksid sõnavara laiendada põnevamal viisil.

Eki.ee leht koos sõnaraamatutega on üsna mobiilivaenulik, kuid ajab vajadusel asja ära. Seletavale sõnaraamatule on lisatud ka väike mäng, kus näeb kõigepealt seletust, mille põhjal tuleb ära arvata, mis sõna on kirjeldatud. Idee on hea, aga nagu iga mäng, peaks seegi millegagi mängija tagasi kutsuma. Abiks võiks olla punktiskoor, kasvõi iseendaga võistlemiseks: kui palju sõnu järjest ära arvatakse. Miks mitte mäng ka “päevasõna” vormis. Sõnu võiks saada tellida raskusastme järgi, salvestada isiklikku sõnaraamatusse ja jagada sõpradega. Just äpid toovad keele rahvani mänguliselt ja haaravalt.


Autorist

Hardi Keerutaja

Hardi Keerutaja

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Autori teised artiklid

Kommentaarid


Värske tehnoloogiakraam