Microsoft Edge – kas Microsoft on lõpuks korraliku veebilehitseja teinud?

#Microsoft #Veebibrauser
3 min lugemine

Kui aastaid tagasi oli Internet Explorer veebibrauserite nii-öelda sünonüümiks, siis tänasel päeval keegi Internert Explorerit ning selle Edge nimelist järglast enam väga kasutada ei taha. Konkurendid on aja jooksul lihtsalt väga palju kiiremaks, mugavamaks ja seega kokkuvõttes paremaks muutunud. Nii kasutabki enamik interneti sirvimiseks Chrome või Firefox nimelisi lehitsejaid.

 

Kui pikka aega Microsoft justkui lihtsalt leppis olukorraga, siis nüüd tundub, et asi on lõpuks tõsiselt käsile võetud. Ehk muudatusi on tehtud nii sisus kui välimuses ja selle ettevõtmise tulemusena on ilmavalgust näinud läbivalt uuendatud Edge nimeline veebilehitseja.

 

Uus logo – Uus sisu

 

Esimese asjana, peale uue programmi paigaldamist, jääb muidugi kohe silma, et kadunud on vana sinine “e“. See on nüüd asendunud uue ümmarguse logoga.

 

 

Lisaks logole on aga muutunud ka veebilehitseja olemus. Nimelt on kasutusele võetud Chromium nimeline alusmootor, ehk sama mida kasutab ka konkureeriv Chrome ise. See tähendab, et Microsoft on siin Googlega koostööle asunud ja ise jalgratta leiutamise asemel võtnud hea asja ja seda lihtsalt oma käe järgi pisut sättinud. Selle sättimise tagajärjeks aga on üllatavalt kasutajasõbralik ja nobe toode, mida võib esmamuljete järel täitsa soovitada.

Esiteks on Edge päris kiire ja jääb kiireks ka siis kui avatud on suurel hulgal vaheaknaid ehk tab-e. Seega üks väga suur pluss on juba kirjas.

Teiseks saab neid samuseid vaheaknaid sorteerida ja grupeerida. Näiteks kõik töö või konkreetse teemaga seotud tab-id saab panna ühte, meelelahutuse või muude teemadega seotud asjad aga teise gruppi. Neid gruppe omakorda saab märgistada erinevate värvidega või anda neile ka nimetusi.

Kolmandaks näeb Edge välja suhteliselt Chrome sarnane ja Chromest on võimalik üle tuua ka osa sinna salvestatud infost, nagu näiteks salvestatud veebilehed. Ehk kasutuselevõtt peks sujuma üsna kiirelt ja pikema harjumisperioodita. Tähele tasub aga panna, et kõiki Google teenuseid esimese hooga Edge-s siiski pole. Näiteks ei pakuta tõlkefunktsionaalsust, maps pole integreeritud jmt.

Omapäraselt on lähenetud ka privaatsuskontrollile ja selle seadetele. Edge puhul saab kasutaja nimelt ise valida privaatsuskaitse nii-öelda tasemete vahel. Basic, jälgib ainult põhilisi asju, Balanced peaks sobima enamikule kasutajatest ja Strict vaatab juba üsna karmilt, mida üldse avada-näidata.

 

 

Kuidas saab?

 

Hetkel on Edge Chromium alla laetav Microsofti lehelt. Seega automaatselt seda veel ei paigaldata, kuid võib eeldada, et juba õige pea muutub uus veebilehitseja Microsofti poolt vaikimisi pakutavaks variandiks.

Ilmselt leiab uus Edge omale ka võrreldes eelkäiaga hulga rohkem kasutajaid ja poolehoidjaid. Vähemalt esmamulje põhjal on tegemist küll igati konkurentsivõimelise tootega.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."