Google Photos – mugav viis piltide hoiustamiseks

#google #google photos #pildid #pilv
4 min lugemine

Pilvetehnoloogia on meiega olnud juba mitmeid aastaid ning selle headuses ei kahtle keegi. Võimaldab see ju failide hoidmist mugavalt “internetis” nii, et hoiustatav sisu on, niikaua kuni ollakse internetiga ühenduses, hetkega kättesaadav.

 

Andmete pilves hoidmine on ka selles mõttes turvaline, et puudub andmekandja kadumise või katkiminemise risk. Lisaks pole vaja muretseda seadme mälumahu pärast, kuna kord pilve pandud pilte ei pea ju oma seadmes dubleerituna hoidma.

Pilveteenuse pakkujaid on muidugi mitmeid, alates Microsoftist ja Dropboxist kuni koduse Teliani välja. Igaühel neist on oma eripärad, hinnastatus ja sihtgrupp. Üheks neist mitmest on aga ka Google oma Drive’i nimelise teenusega. Kuid lisaks sellele on Google loonud veel ka konkreetselt piltide ja videote jaoks mõeldud rakenduse nimega Photos.

 

Piiramatul hulgal tasuta mahtu

 

Google Photos pakub tõepoolest piltide ja videote jaoks piiramatul hulgal salvestusruumi ja see on tasuta. See tähendab, et erinevalt paljudest konkurentidest võib tõesti kõik oma pildid ja videod sinna tõsta ning ruum kui selline otsa ei lõpe.

 

 

Seega ei hakata mingist mahust alates pilve kasutamise eest raha küsima ega kompenseerita tasuta teenust reklaamide vms näitamisega.

Ehk lühidalt: PHOTOS  on tasuta ja piiramatu mahuga.

Ainsaks piiranguks on see, et pildid muudetakse Google’i jaoks sobivasse formaati, mis tehniliselt tähendab, et neid tehakse pisut väiksemaks. Google ise ütleb selle formaadi kohta “Kõrge kvaliteet”. Reaalses elus tähendab see, et näiteks 6 MB suurusest failist saab pilves 3 MB suurune. Samas aga ei ole pilte vaadates seda vahet väga märgata ja suure kvaliteedikao pärast karta ei maksa. Need, kes soovivad, võivad säilitada ka failide algse formaadi, kuid sellisel juhul ei oli pilve maht piiramatu, vaid on 15 GB suurune.

 

Vaja on rakendust ja Google’i kontot

 

Kuigi teenust saab kasutada ka tavalise arvutiga, on see siiski mõeldud eelkõige nutiseadmetele ja on nii ka kõige mugavam kasutada. Photos ongi paljudele Androidi telefonidele juba tootja poolt eelinstalleeritud. Ülejäänud huvilised saavad selle Play või iPhone’i omanikud App Store’i poest alla laadida. Seejärel tuleb rakendus kasutamiseks seadistada ja aktiveerida. Selleks on vaja sisestada oma Google’i konto andmed ja anda rakendusele vajalikud õigused.

 

Automaatne üleslaadimine

 

Kui eelnev on tehtud, saabki fotode üleslaadimine alata ehk Photos tõstab kõik nutiseadmes olevad pildid nüüd ja edaspidi automaatselt pilve. Mis tähendab, et kõik tehtud pildid on seal alati olemas. Isegi need, mille kasutaja mõni aeg pärast pildistamist ebaõnnestunuks on tunnistanud ja telefonist kustutanud. Eelseadistatuna toimub andmemahu säästmise eesmärgil fotode pilve tõstmine küll ainult siis, kui telefon asub WiFi võrgus. Kuid seda saab muuta ka mobiilset andmesidet kasutama ning samuti rändluse ajal toimetama. Kui esimene suurem varundamine on toimunud, saab telefoni mälu pilve tõstetud piltide arvelt vabastada. Selleks tuleb vaid rakenduses teha valik “Seadme salvestusruumi vabastamine“ ning telefonist kustutatakse kõik dubleeritud pildid. Ainus asi, mis nüüd harjumist vajab, on see, et edaspidi on need pildid näha mitte enam telefoni enda galeriist, vaid rakendusest Photos. Samas aga oskab rakendus pilte ise teemade ja kohtade järgi grupeerida, neid saab sealt otse jagada ning aeg-ajalt tuletab rakendus meelde möödunud aegu, näidates pilte, mis on tehtud näiteks täpselt aasta tagasi. Lisaks saab kasutaja ise tekitada kaustu ja sellised pildid, mida soovitakse muudest eraldi hoida, sinna liigutada.

 

Kokkuvõtteks

 

Tegu on mugava viisiga oma piltide kindlaks hoidmiseks. Need on vajadusel ja interneti olemasolul alati kättesaadavad ning lisaks ei pea rakenduse Photos kasutajad enam nutiseadme piisava mäluhulga või õigemini selle puudumise pärast muretsema.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."