Karantiini ajal plahvatuslikult kasvanud kaugtöö on sama plahvatuslikult tõstnud ka videokonverentside tarkvara populaarsust.

 

Siiani on vaieldamatul liidripositsioonil asunud Zoom, kuid talle on tekkinud mitmeid ohtlikke konkurente. Zoomi trumbiks on konverentsiga liitumise lihtsus, kuid see on toonud kaasa ka probleemid turvalisusega. Google, kellel on pikaajalised kogemused erinevate kommunikatsioonilahenduste loomisel, tõttas siin avalikkusele oma abi pakkuma.

 

Google’i uus trump on Google Meet videokonverentsi lahendus

Lihtsusest siin juba puudust ei tule. Eriti neile, kes juba kasutavad Google’i Gmaili-teenust. Avades selle veebiversiooni, võite näha lehe vasemas servas olevat Meet alajaotust, kust võib alustada videovestlust (Start a meeting) või sellega liituda (Join a meeting).

Ehkki Google on selle rakenduse loomisel silmas pidanud eeskätt ärikasutajaid, võivad selle abil omavahel olla ühenduses ka perekonnad, sõbrad-tuttavad, ansambli- või treeningukaaslased jt. Meet’i kasutamiseks ei pea tingimata omama Google’i meilikontot, kuid videokonverentsil osalemiseks on turvakaalutlustel hädavajalik mistahes meiliaadressi olemasolu. Gmaili konta võib aga elu mugavamaks muuta küll, sest nii saab näiteks oma videokonverentse mugavalt lisada näiteks Google’i kalendrisse. Küll aga erinevalt paljudest konkurentidest pakub Google Meet lisateenusena võimalust konverentse reaalajas salvestada. Google’i enda sõnul laieneb Meet’i kasutajaskond peale avalikkuse ette toomist kiiduväärse kiirusega – umbes 3 miljonit kasutajat päevas.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."