Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Sony on telefone tootnud juba pikka aega ning mõneti, kuigi pehmemas vormis, saatust jagamas Nokiaga. Ehk kunagisest suurest ja arvestatavast tegijast on saanud rohkem nišitoodete valmistaja. Seda suurem rõõm on aga näha, et püssi pole päris põõsasse visatud ning hoolimata mobiiliosakonna suurtest kahjumitest ikka jätkatakse ja turule on toodud uus ja võimekas seade.

 

Võrdlus nišitoodete tegijaga peab aga paika siingi, sest olgugi, et võimsuse poolest tipus, on uus telefon mitmete omapäradega, mis võivad aga ei pruugi kõigile sobida. Seega on mingis mõttes Sony seekord loonud nii-öelda alternatiivse lipulaeva, ehk telefoni neile kes soovivad eristuda, kuid ei taha seda teha vähem tuntud hiina tootja aparaadiga ja sealjuures iga kord selgitada kui hea võimsuse ja hinna suhe ikka on. Sonyl on võimsust, on omadusi, on omapära ja on hinda.

 

Disain

 

Kui tavaliselt tuleb seadme disaini iseloomustades rääkida selle korpuse materjalidest, esikaamera paigutusest ja muust sellisest, siis Xperia peamiseks erisuseks võrreldes konkurentidega on selle dimensioonid. Nimelt on tegemist väga kitsa kuid pikliku telefoniga. Selle tulemusena tundub 6,5 tollise ekraaniga telefon küll suur, aga mitte labida moodi suur. Muidugi aitab sellel mulje loomisele kaasa ka enam-vähem servadeni viidud ekraan, vähemalt külgedelt. Nii all kui ülaservas on seevastu musta ala ehk raami konkurentidest rohkem.

Allikas: Mart Laanemägi

 

Kokkuvõtvalt aga on sellise pikliku disaini taga soov saavutada ekraani kuvasuhteks 21:9 ehk kinoformaat. Tundub, et see ongi Sony uus strateegia, sest sama loogikaga on lahendatud ka soodsama Xperia 10 ekraan. Idee poolest on see hea mõte ja Xperia 1  puhul ka veidi paremini teostatud kui 10-l. Paraku aga on reaalses elus tõelises kinoformaadis sisu telefonis vaatamiseks pisut vähevõitu, sest youtube jmt. keskkondade sisu on enamasti 16:9 formaadis, ehk ekraani servadesse jäävad ikkagi mustad servad. Lisaks ei paku tegelikkuses telefoniekraan oma mõõtmete tõttu erilist kinoelamust nii või naa. Kui aga tõesti filmi vaadata, siis on pilt kenasti servadeni. Veel tuleb mainida, et nii pikal ekraanil on  juba üsna mugav kasutada korraga kahte rakendust, need mahuvad probleemideta üksteise peale või kõrvale ja ei ole seejuures liiga väikesed. Seega on formaadi poolest tegemist nii ja naa lahendusega.

Mis puudutab pilti, siis selle poolest on ekraan kui selline hea. OLED ja HDR tehnoloogia tagavad kirkad värvid ja pikslitihedus (663 ppi) on suurem kui konkurentidel. Kenasti on olemas ka alati sees ekraani funktsionaalsus. Ainukeseks miinuseks võiks pidada seda, et pilt ei ole alati nii ere kui võiks. Eriti annab see tunda päikese käes viibides. Samuti ei ole ekraani servad viimase aja moele kohaselt kaardus, aga see suund ei olegi kõigile meeltmööda. Korpus ise aga meenutab kunagisi Nokia Lumia seeria telefone ning näeb igati hea välja.

 

Kaamera

 

Esmapilgul tundub Sony kaamera olevat lipulaevade klassis üsna tavaline, ehk kolme objektiiviga, milledest üks on tava-, teine zoom- (2x) ja kolmas lainurk-pildistamise jaoks. Pildistamine ongi üsna tavaline, kui välja arvata korpusel olev eraldi katiku nupp. Nii saab pildid stabiilsemad ja fookus paremini paika. Kokkuvõttes on fotod head ja kuigi mitte päris tipptasemel, siis ei saa millegi üle eriti ka nuriseda. Sama kehtib ka selfie– kaamera kohta, mis asub vanamoeliselt eraldi, mitte kulmus või ekraani sees ja teeb oma töö ära. Kaamera rakendusele lisatud tarkvarast aga leiab nii erinevaid efekte kui ka tava- ja virtuaalreaalsuse kombineerimist. Ehk lauale saab manada väikese mehikese, dinosauruse jne. jne. Iseasi palju seda reaalses elus vaja on, kuid vähemalt lastele pakub rõõmu ikka.

Allikas: Mart Laanemägi

Veel saab Sony kaameraga teha 3D ülesvõtteid. See tähendab, et peale mõningast pusimist ja objekti ümber tiirutamist, genereeritakse tõeline 3D pilt, mida saab siis iga külje pealt vaadata. Ja kui ka sellest väheks jääb, lajatab Sony letti video osakonnas pakutava. Cinema Pro nimeline rakendus võimaldab filmijatel reguleerida kaadrisagedust, katiku kiirust, lisada filtreid, seada fookust jne. Selgelt paistab välja, et tootja on selles valdkonnas kogenud ja seda kogemust on helde käega ka tarkvarasse lisatud. Seega kõik filmihuvilised peaks Xperia 1 mudelit kindlasti tõsiselt kaaluma, eriti arvestades 21:9 ekraaniformaati.

 

Kasutamine

 

Igapäevases kasutamises ilmneb, et mõned tänapäevaste lipulaevade ja tegelikult ka juba keskklassi telefonide omadused pole Sonysse veel jõudnud. Näiteks puudub näotuvastus. Selle asemel tuleb telefon avada küljel asuva sõrmejäljelugejaga. Iseenesest toimib see kenasti, niikaua kuni näpp on kuiv ja puhas. Samas aga on hetkel üldine suund liikumas ikkagi ekraanisiseste lugejate suunas. Veidi loovust on üles näidatud ekraani servadele lisafunktsionaalsuste lisamisel. Nimelt saab teoorias ekraani servas sõrme libistades teha erinevaid toiminguid, näitek tagasi liikuda, kuid praktikas libiseb sõrm pea alati telefoni arvates valesti. Sama kehtib koputuste kohta. Kirjade järgi avaneb ekraani serva pihta tehtud topeltkoputuse järel lisamenüü, kuid praktikas õnnestub kõigest umbes iga viies katse. Veel ei ole toetatud näiteks juhtmevaba laadimine ning aku mahutab 3300 mAh, mida on pigem vähe. Ehk suure tõenäosusega on aku õhtuks tühi. Aparaat on veekindel, 6GB põhi- ja 128GB sisemäluga, mis on igati korralikud näitajad. Ka protsessor on kiire Snapdragon 855. Põnevatest omadustest leidub telefonis veel dünaamiline värin ehk vibreerimine vaadatava video heli taktis ja aku laadimise optimeerimine. See tähendab, et tarkvara püüab ära arvata millal kasutajal täis laetud akuga seadet vaja on ja ajastab lõpliku laadimise selleks hetkeks. Näiteks ööseks laadima pannes, liigutakse kõigepealt umbes 90 protsendi peale ja siis enne äratust laetakse viimased 10 protsenti.

 

Kokkuvõtteks

 

Kokkuvõtteks leiab Xperia 1 kindlasti fänne ja austajaid ning eristub kindla peale ka välimuse poolest muidu nii ühesugusest nutitelefonide massist. Võib-olla kõige suuremaks probleemiks ja müüki piiravaks asjaoluks on aga selle telefoni hind. Maksetes pisut rohkem kui üheksasada eurot, on tegemist ikkagi kalli seadmega. Sama raha eest aga pakuvad konkurendid tänasel päeval pisut paremaid ja võimsamaid seadmeid.

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi