Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Käes on suvi ja enamik suurematest ja meil tuntud TV-tootjatest on nüüdseks maailmale oma uusi mudeleid tutvustanud ning üksteise järel on need ka müüki jõudmas. Nagu ikka, on valik mitmekesine ehk orienteerumine erinevate funktsioonide ja tehnoloogiate seas võib osutuda parajaks väljakutseks. Seega, vaatamegi lähemalt, millised mudelid on käesoleval aastal suuremate tootjate valikus, tutvustame pisut neis kasutatavaid tehnoloogiaid ning jälgime üldiseid trende.

 

OLED, QLED ja LED

 

Peamine ja kõige suurem erisus peitub televiisorite paneelides. See tähendab, et tänapäeval on ekraanide tootmisel kasutusel kaks peamist tehnoloogiat, OLED ja LED LCD.

OLED on LG poolt toodetav ja nende tipptelerites kasutatav paneelitüüp, mis oma olemuselt on paneel, mille iga piksel toodab ise oma valguse. Nimi OLED tähendabki orgaanilist valgusdioodi (ingl Organic Light-Emitting Diode). Mõneti on see sarnane kunagise Plasmaga ehk iga piksel elab oma elu. Tänu nende võimele end ise ja eraldi täielikult sisse-välja lülitada, ei vajata eraldi taustavalgustust ning ekraanid saavutavad äärmiselt sügava musta värvi ja edastavad pilti, millel on väga hea kontrastsus ja värvid. Samuti on sellised ekraanid väga õhukesed ja energiasäästlikud.

Seega on OLED kokkuvõttes väga õhuke ja väga head pilti pakkuv tehnoloogia. Miinuseks on aga endiselt kõrgemapoolne hind, pisut väiksem heledustugevus ning mõningane pildi sissepõlemise probleem. See viimane tähendab seda, et olukorras, kus ekraanil kuvatakse pikemat aega ühte ja sama staatilist pilti, jääbki kujutis alatiseks ekraanile õrnalt nähtavaks. Ehk OLED-ekraanide puhul peab väga täpselt jälgima nende kasutusala ning koju mõeldud telerit ei saa kasutada näiteks mingi info pidevaks edastamiseks.

Sel aastal on OLED-tüüpi telereid hakanud pakkuma ka teised tootjad, kuid neis kasutatav paneel on reeglina ikkagi LG toodetud. Erinevus peitub vaid pilditöötlustarkvaras, kasutatavates protsessorites ja muudes komponentides.

LED LCD on teine peamine ekraanitehnoloogia ning sõltuvalt konkreetsest mudelist või tootjast võib see kanda QLEDNanoCell, lihtsalt LED LCD või muud taolist nime. Sisuliselt on need kõik aga LCD-paneelid, millel on LED-tüüpi taustavalgustus, mis on kallimatel mudelitel paigutatud ekraani taha, ülejäänutel aga servadesse. Ekraani taga olev valgustus võimaldab pilti täpsemalt nii-öelda juhtida ehk valgustada sektorite kaupa ainult vajaminevaid pildiosasid.

Samsung aga kasutab endiselt LED-taustavalgustusega LCD-ekraani ning ei ole OLED- i tootma hakanud. Selle asemel on nad osale oma LCD-ekraanidele lisanud täiendava QD (quantum dot) kihi ning andud neile nime QLED.

Tänu sellele vahekihile on telerid märkimisväärselt parema värviedastusega ja võrreldes OLED-iga suurema valgustugevusega ehk pilt on eredam. Puudub ka pildi sissepõlemise efekt. Seega ei ole OLED igas asjas kindla peale parem kui LED LCD.

Ka LG ise kasutab tegelikult sarnast lahendust ning neil on selle nimi NanoCell.

 

Üldised suunad

 

Vaadates valitsevaid trende, tuleb nentida, et endiselt muutuvad kodudesse soetatavad ekraanid aina suuremaks. 40 tolli on mõõdult ikkagi juba pigem väike ning peamiseks valikuks on tasapisi 55-ste kõrval saamas ka 65 tolli suurused mudelid.

Täie kindlusega võib öelda, et kadunud on nõgusad ekraanid. See mõne aasta tagune “avastus” on uutest mudeliseeriatest kadunud ning koos 3D-ga ajaloo hämarusse vajumas.

Vastukaaluks aga on väga kindlalt kanda kinnitanud UHD/4K. Seega on enamik uutest teleritest Ultra HD (3840 x 2160) resolutsiooniga. Ühelt poolt on see muidugi hea ja tähendab paremat pilti, kuid olukorras, kus telekanalid alles lülituvad tasapisi Full HD formaadile, on ekraanid jällegi sammu võrra eest ära liikunud. Õnneks aga saab enamik telekatest Full HD signaali muutmisega Ultra HD-ks kenasti hakkama ning kodune telepilt on pea sama ilus kui poodides demovideoid uudistades. Veidi nukram aga on situatsioon SD pildiga, mida nii mõnigi Eesti telekanal veel väljastab. Sellisel juhul võib uue teleri lõplik pildi kvaliteet oodatule alla jääda.

Palju räägitakse ka HDR-i nimelisest märksõnast. Kuigi sellest on kasutusel mitmeid versioone (HDR 10, HDR10 Pro, Q HDR 1500, Technicolor Advanced HRD jne) ja nii mõnigi neist hoopis tootjate poolt turunduslikel eesmärkidel leiutatud, tähendab see lihtsustatult paremaid värve ning suuremat kontrasti ja eredust.

Mingil kujul on põhimõtteliselt kõikides telerites olemas ka Smart-TV funktsionaalsus. Seega saab telerid juhtmevabalt võrku ühendada, neisse äppe paigaldada ning ekraane üle õhu telefoniga siduda. Loomulikult tähendab see ka YouTube’i, Netflixi ja muude voogedastuse keskkondade tuge.

 

LG

 

Rääkides konkreetsetest tootjatest ja mudelitest, on LG läinud tipptelerites OLED-i teed. Ehk sellised on kõik selle tootja kallid, õhukesed ja ilusad lipulaevad. Mudelinimedega on siin lihtne: number 9 näitab, et tegemist on 2019. aasta tootega ja sellele järgneb täht, mis viitab konkreetsele mudelile. Seega on käesoleva aasta valikus C9, E9 ja W9 nimelised ekraanid.

 

 

Nii-öelda premium LED seeriat esindavad 2019. aastal NanoCelli mudelid, mille nimetuses on tähed SM. Näiteks SM9010.

Tava LED-id aga kannavad tähiseid UK ja sellele järgnevat numbrit. Näiteks UK7550. Nagu ikka, tähendab suurem number paremat mudelit.

Tarkvara poole pealt on endiselt kasutusel Web OS ning alles on ka väga mugav Magic Remote pult, millega piisab ekraanil asuvate valikute tegemiseks vaid õhus viipamisest.

 

Samsung

 

Samsung on jätkanud eraldi tipp- ja tavaseeriatega ning nagu eelpool mainitud, jäänud truuks LCD-tehnoloogiale. Tippmudelite nimetusest leiame seega viitena QLED-tehnoloogiale Q-tähe. Käesoleva aasta tippmudelid on Q85R ja Q70R. Taas on siin selgelt tegemist lipulaevadega, mis tähendab, et suurt rõhku on pandud lisaks pildikvaliteedile ka toote välimusele ja muudele omadustele. Nii leiab pardalt näiteks Ambient-režiimi, mis võimaldab teleri ekraanile, sel ajal kui teleprogramme ei jälgita, kuvada erinevat infot või fotosid ning ekraanil näidatava pildi saab muuta samasuguseks, nagu on selle taga asuv sein. Nii muutub TV jõudeolekus sisekujunduselemendiks.

 

Ekraanist eraldi on ka teleri “aju”, mis tähendab, et kõik ühendused tehakse sinna ja ekraanini viib vaid imeõhuke pooleldi läbipaistev kaabel. Kokkuvõttes on selle tulemusena ekraan ise õhem ja erinevate lisaseadmete ühendamine lihtsam.

Nii-öelda tavapärasemad LED telerid aga kannavad RU-tähist. Näiteks RU7172 (suurem number on parem).

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi