Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

WiFiIkka ja jälle juhtub, et sülearvuti ei taha kohe kuidagi ühenduda WiFi võrguga. Ja kui läbi häda ühendubki, siis ei saa jälle Internetile ligi. Mis oleks standardsed viisid selliste probleemide lahendamiseks? Vaatame üle.

WiFi teemal on Digitargas ilmunud ka: Kuidas leida ja luua arvutiga WiFi-internetiühendust?, Kuidas seadistada arvutit WiFi-võrgu kasutamiseks?, Põhitõed koduse WiFi turvamisest ning lõpetuseks sobib siia Kus saab tasuta WiFi-sse?.

Vaata üle, kas sülearvuti WiFi-kaart on sisse lülitatud.
Paljudel arvutitel on võimalik mõnest nupust Wifi-kaart välja lülitada. See on hea kiire moodus arvuti aku säästmise huvides. Erinevatel tootjatel on nupp väga erinevas kohas, seega tasub pilk peale visata oma arvuti kasutusjuhendile.

Kontrollime veelkord, kas WiFi-kaart on sisse lülitatud tarkvaraliselt
Seda nippi näitas meile ka Heigo, ent kordamine pidavat olema tarkuse ema. Otsi üles Network Connections (eestikeeli Võrguühendused) ning seal peaks leiduma WiFi ühendus. Paremklikk ning vali Enable (luba).

Kui kaart on sisse lülitatud, on samas kohas kirjutatud Disable (keela).

Võrguühendus

Et olukorda kindlasti veel keerulisemaks ajada, on enamasti WiFi-kaarti võimalik välja lülitada ka tootja poolt kaasa antud programmiga.

Sel puhul tuleks Start riba paremast servast üles otsida WiFi’t haldav lisaprogramm (peatu hiirega iga ikooni peal, kui tuleb juttu Wireless’ist, ongi õige), vajuta hiire paremklikk ning kontrolli kaardi sisselülitatust. 

 

Tootja programm

WiFi-ruuter
Igaks petteks tasub üle kontrollida ka WiFi-ruuter ise: kas ta on ikkagi sisse lülitatud ja kas on külge ühendatud kõik vajalikud juhtmed.

Edasi tasub vaadata, kas WiFi-ruuteril põlevad tulukesed, mis näitavad Internetiühenduse olemasolu. Kui mitte, proovi ruuter uuesti käivitada.

Tootjate programmid
Tihti kasutavad tootjad oma arvutite juures ka erisuguseid WiFi-ga ühendamise programme. Nad on head, seni kuni nad töötavad korralikult. Kindlam on kasutada Windows’i enda ühendust (Nimetatakse ka Windows Wireless Zero Configuration)

Enamasti on seda võimalik teha, kui avad oma WiFi ühenduste programmi ja otsid üles valiku: Use Windows to manage WiFi connections (Kasuta Windows’i WiFi ühendamiseks).

Kui seda ei leia, siis Heigo näitas sama asja oma artiklis Kuidas leida ja luua arvutiga WiFi-internetiühendust?

Driver’id ehk riistvara juhtprogrammid
Kui sinu sülearvuti WiFi-ühendus ikkagi tõrgub, oleks mõtekas proovida eemaldada vanad driver’id ja asendada need uutega. Selleks tuleb minna Network Connections (Võrguühendused) – Wireless Connection, paremklikk ja Properties.

Sealt vaatab sulle vastu selline rida nagu Connect Using: (ühendu kasutades:) – selles kastis on toodud sinu sülearvuti WiFi-kaardi tootja ning täpne nimetus. Selle abil on võimalik Internetist otsida uued driverid (kui need olemas on).

Ühendus

 

Kui sa ei ole oma tegevuses eriti kindel, siis võta ühendust mõne tuttavast spetsialistiga või võta ühendust sülearvuti teenindusega.

Vananenud WiFi-kaart
Päris vanade sülearvutitega (üle kolme aasta tagasi ostetud) võib juhtuda ka nii, et WiFi-kaart ise on ajale jalgu jäänud. Kui võrk leitakse üles, ent ühendumine kuidagi ei õnnestu, võibki tegemist olla järgmise probleemiga:

Turvalisuse huvides kasutavad mõistlikud WiFi haldajad oma võrgus parooli. Eelmise põlvkonna turvavõtmed olid krüpteeritud WEP salasõnaga. Täna aga kasutatakse aina rohkem WPA krüpteeringut.

Siit tulebki probleem, et vanemad WiFi kaardid oskavad ümber käia ainult WEP salasõnadega, WPA-ga nad hakkama ei saa. Sellisel juhul soovitaksin WiFi-kaardi väljavahetamist, sest turvalisuse arvelt ei ole mõistlik järele anda.

Riknenud Wifi-kaart
Kui ükski eelmainitud tegevustest ei aita, võib suure tõenäosusega olla tegemist tootja praagiga. Sellisel puhul tuleks kindlasti pöörduda esindusse ning oma sülearvuti sinna viia.

Internetist otsides leiab ka erinevate tootjate sülearvutite mudelid, mis riknemisele eriti vastuvõtlikud kipuvad olema.

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid