Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

7 levinumat põhjust, miks Linux'it ei kasutata


EstobuntuNatuke aega tagasi sattusin ühe väga huvitava artikli peale, mille sisu sooviksin jagada ka Digitarga lugejatega. Nimelt räägiti põhjustest, miks arvutikasutajad on Linux’i juurest tagasi Windows’i maailma pöördunud. Vaatame, mille üle inimesed siis kurdavad.

Antud refereeringu originaalartikkel asub PCWorld’i kodulehel, autoriks Keir Thomas

1. Programm, mida ma kasutan, et tööta Linux’is
Paljude populaarsete ja väga professionaalsete programmide tootjad (näiteks Adobe) on sihtinud ainult Windows’i. Näitena võib tuua lausa superstaari staatust nautiva Photoshop’i ja mitte vähemtuntud veebitarkvara Dreamweaver’i. Need aga Linux’is paraku ei tööta. Ning kahjuks pole keegi ette võtnud ühtegi professionaalse tarkvara tegemise projekti Linux’ile.

Kuigi mainitud programmid on väga spetsiifilised, võib juhtuda, et ka sina pead mõne endale armsaks saanud programmi teise sarnase vastu vahetama. Sellega tuleb aga paratamatult leppida. Kuid kes vajab leiva lauale toomiseks mitteasendatavaid programme, peavad ikkagi Windows’i või Mac’i juurde jääma.

2. Linux’it installeerides ei töötanud minu arvuti “see” seade
SeadeJuhtub. Ja muide, seda on nähtud ka Windows’i salvestades. Korduvalt. Seni, kuni seade pole otseselt mõeldud vaid Windows’is kasutamiseks, saab selle pea alati ka Linux’is käima. Tuleb lihtsalt abi küsida, kui enda jõud olukorrast üle ei käi. Üsna tõenäoliselt võib vastuse näiteks Google otsingu abil leida.

Võib küll tekkida küsimus, et miks peaks oma väärtuslikku aega raiskama ühe arvuti ülesseadmiseks? Sellega tuleb lihtsalt leppida, ka Windows nõuab pärast installeerimist päris palju tööd. Eriti kui sul on oma kasutusharjumused välja kujunenud.

3. Linux’is peab ju käsurealt käsklusi sisestama!
KäsklusTavaliselt tuleb käsklusi sisestada seoses eelmise punktiga – et saada mõni mittefunktsioneeriv seade tööle. Sellisel juhul tuleb seda teha vaid ühe korra. Näiteks kui sa soovid Linux’is DVD-sid vaadata ja neid automaatselt käivitada, tuleb peale tarkvara allalaadimist teatud käsk sisestada. Edasi toimib DVD-de mängitamine juba ilma tõrgeteta.

*Autor leiab, et mõned kummalised käskude sisestamised ei tohiks ju kellelegi üle jõu käia. Ei käi tõesti, aga ilmselt tunnevad paljud kasutajad siiski teatavat ebamugavust. Haruharva, kui Windows’is tuleb appi võtta käsurida. Kas seda kuidagi hiirt kasutades ei saaks läbi viia? Ehk kasutusmugavus loeb.

4. Ma tegin “seda” ja juhtus “see”. Windows nii ei tee
Estobunutu salvestamise progressLinux ei ole Windows’i kloon. Olukord ei pruugi olla parem kui Windows’i kasutades, aga ka mitte halvem. Tegemist on siiski teistsuguste põhimõtetega operatsioonisüsteemiga ning muutustega tuleb lihtsalt ära harjuda.

5. Ma palusin Linux’i foorumist abi, aga selle peale oldi pahased
VihaneAbi küsimine ei ole patt, kuid ka seda peab oskama teha. Tihtipeale võib tegu olla küsimusega, mida on juba korduvalt küsitud ning mis on juba mitmeid kordi vastuse saanud. Tuleb lihtsalt otsingut kasutada.

Niisamuti võib küsimus olla agressiivses (sest vea otsimisest on meel must) või mitteaustavas (sealhulgas väide, et Windows on palju parem) vormis. Paratamatult solvab see Linux’i kommuuni inimesi ning nad ei jäta seda enda teada.

Mõistagi pole Linux’i kõik kasutajad viisakuse verstapostid, kuid selliste inimestega tuleb paratamatult läbi elu kokku puutuda. Kasulikum on halvustavatest isikutest lihtsalt kõrvale hoida. Linux pole ju selles süüdi.

6. Mulle lihtsalt ei meeldi Linux
Ei meeldiSelle valiku saab igaüks vabatahtlikult teha. Kuid tavaliselt poetatakse selle juurde ka lause, et Linux lihtsalt ei ole nii kasutajasõbralik kui Windows. Paraku tähendab kasutusmugavus eri inimestele eri asju.

Kui küsida, mis siis ikkagi täpselt Linux’i juures seda kasutusmugavust häiris, ei hakata sellele isegi vastama. Ilmselt ei ole suudetud muudatustega eri operatsioonisüsteemide vahel kaasa minna. Sellest pole midagi, Linux ei olegi kõigile inimestele mõeldud.

7. Linux’i installeerimise käigus läks kõik täiesti valesti
Error!Tavaliselt kaasneb selle põhjendusega taoline lugu: installeerija jooksis kokku, arvuti taaskäivitamine viis mind käsureale ja lõpuks sain Linux’i kuidagi toimima, kuid ükski programm ei töötanud.

Vahepeal võivad asjad tõesti valesti minna. Millistel põhjustel, ei tea keegi. Kuid selle asemel, et Linux’it maa põhja siunata, võiks hoopis käised üles koorida ja uuesti proovida. Sest tavaliselt juhtub seda vaid üks kord ning enamus Linux’i kasutajaid pole sellist probleemi kunagi kohanud.

Linux’i kohta saad lisainformatsiooni veebileheküljelt www.linux.ee

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid