Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

antivirus.jpgSeekordses postituses pöörame tähelepanu mõnele arvamusele turvalisusest. Arvutikasutuse turvalisusega on seotud mitmed müüdid ja levinud arusaamad, mis paraku alati tõele ei vasta.

1.Turvatarkvara kaitseb mind täielikult
Turvatarkvara efektiivsus sõltub uuendamisest ja töökorras hoidmisest. Ärgem alahinnakem tänapäeva viirusetootjaid! Nende arsenal ei piirdu enam kuulsusejanus kirjutatud viirustega, mis annavad endast värvikalt märku – nad ei soovi olla nähtavad ega ihalda reklaamipinda „New York Times’is“; nad ei anna teada avastatud ohtudest ja teevad kõik endast oleneva, et Sa midagi ei kahtlustaks.

Kas tead palju erinevaid viirusi-pahalasi eksisteerib?
Kaspersky Virus Watchi andmetel on neid üle 4 miljoni! Ainuüksi selle artikli kirjutamise ajal on leitud ligemale 60 uut viirust, mis lisati uuendusse.

Tasuta turvatarkvara – kas ta tegelikult turvab?
Turvatarkvaral on ka teine külg. Kas oled proovinud leida odavat või koguni tasuta, kuid efektiivset ja ressurssi mitte kulutavat antiviirustarkvara? Kas tead, milline antiviirusprogramm vastaks sellisele soovile kõige paremini?

tasuta.jpgProgramm, mis ei tuvastaks midagi uut, kahtlast ega ohtlikku – teisisõnu võltsprogramm, tarkvara, mis on loodud pahalaste poolt. Sellisele „tootele“ on ehk antud mõni tuntud nimi või müüakse tuntud tarkvara muudetud kujul:
Antivirus Live
Advance Virus Remover
Internet Security 2010

Sedasorti tarkvara hankimine ja paigaldamine pole raske, kuid selle arvutist eemaldamine on paras Kolgata tee.
Lahendus: Hangi legaalne viirustõrje tarkvara ja hoia see pidevalt uuendatuna.
Digitargas oli paar aastat tagasi artikkel, miks uuendada tarkvara.

2. Kasutajakontole logimine e-kirjas oleva lingi kaudu on turvaline
Olenemata e-kirja autentsest välimusest ja tõetruudusest on lisatud linkide kasutamine sisselogimiseks riskantne. E-kirja kaudu on väga lihtne suunata võltslehele.

lingil-klikk.jpgIgasugune konto, kasutajainfo, salasõnade, jne uuendamine e-kirja kaudu on 99% tõenäosusega lõks. Logi veebikeskkonda otse, kasutades salvestatud aadressi või trükkides see lihtsalt veebilehitsejasse.

Samuti peab olema ettevaatlik võõra arvuti kasutamisega – need võivad tahtmatult või (paha)tahtlikult kompromiteerida Sinu paroole ja kasutajatunnuseid.

3.Kasutada kõikjal ühte parooli on turvaline
Kahjuks kasutavad paljud inimesed ainult ühte parooli kõigis oma online/offline keskkondades. Tundub mugav omada ainult ühte võtit, kuid see mugavus võib olla ohtlik. Ühe võtme avalikuks tulek ohustab sel juhul kõiki uksi, mida soovid lukus hoida.
Digitargas kirjutasin, kuidas valida efektiivne parool.

voti.jpgPeeter Marvet lisas asjaliku kommentaari:
„Mina olen viimasel ajal märganud, et kasutajale võib õnnestuda sokutada keskmisest tugevam parool, mille peale ta ülteb “vau, tead ma võtangi selle kasutusele oma koera nime asemel

Kommentaarid