Ettevõtlus
6 min lugemine
5G tehnoloogia kiire arendamine Eestis on üheks nurgakiviks rohepöörde läbi viimisel, kirjutab Telia Eesti juht Robert Pajos.
Eesti praegune valitsus on mõistnud rohepöörde tähtsust ning andnud sellele juba ka nime – Viigrihüpe. Suur roll rohepöördes on kahtlemata tehnoloogilisel arengul, mis võimaldab mitmeid igapäevaseid tegevusi teha senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt. Nii saaks Eestis juba startinud ja vaikselt hoogu koguv 5G tehnoloogia olla abiks rohepöörde edukal läbiviimisel.
5Gst saab mitmete prognooside kohaselt seninähtutest kõige kiiremini arenev ja suurima mõjuga tehnoloogia, mis suure tõenäosusega loob meie igapäevaelus järgmise kümne aastaga selliseid muutuseid, mida meil on praegu raske isegi ette kujutada. Tõsi, koos tehnoloogia arenguga jätkab infotööstuse energiatarbimine lähiaastatel samuti kiiret kasvu ning aastaks 2030 haarab see sektor juba viiendiku kogu maailma elektritarbimisest. IKT-sektorile omistatakse juba praegu 2% kogu maailma süsinikuemissioonist. Samuti pole sugugi roheline asjaolu, et 5G tehnoloogia kasutuselevõtuga tuleb tarbijatel osaliselt välja vahetada ka oma vanemad seadmed. Suuremad mobiilitootjad, nt Apple, on juba algatanud laiaulatuslikud programmid kasutatud nutiseadmete ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks.
Ent kui 5G infrastruktuur on paika saanud ja tehnoloogilised lahendused selle taga tööle hakanud, võib energiasääst osutuda vägagi suureks. 5G abil saab efektiivselt tööle panna mitmeid nutikaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Osa uute tehnoloogiate keskkonnasõbralikkusest on ka järjest kasvav trend maailmas, kus telekomiettevõtted lähevad üle rohelise energia kasutamisele.
Väheoluline pole siinkohal ka fakt, et 5G võrk toodab ühe infoühiku transportimiseks vähem süsinikku kui praegune 4G võrk. See asjaolu kombineerituna suuremast digitaliseerumisest tuleneva kasuga peaks erinevate prognooside järgi langetama üleilmset süsinikuemissiooni 15 protsenti aastaks 2030.
Ehitiste tarkus avaldub täiel määral koos 5G-ga
Võtame näiteks juba mitmel pool Eestis ehitatud ja edasi arendatavad targad majad või lausa targad linnaosad. Kogu tarkade majade kontseptsiooni kliimasõbralikkuse potentsiaal avaldub täiel määral alles 5G kasutuselevõtuga, kus nutikad andurid hoolitsevad kõige säästlikuma energia- ja veekasutuse ning küttekulude eest. Ükski lamp ei jää enam asjata põlema, ventilatsioon undama ega radiaator vajaduseta huugama. Samamoodi võimalikult ökonoomselt kustub ja läheb põlema tänavavalgustus, foorid lähtuvad reaalsest liiklusvoost, ühistransport reageerib paindlikumalt inimeste vajadustele jne.
Seega on korralikult töösse rakendatuna 5G tehnoloogia vägagi kliimasõbralik. Lihtsamalt öeldes annab suure energiasäästu asjaolu, et 5G tehnoloogiat kasutades esiteks töötavad erinevad seadmed võimalikult optimaalsel režiimil ja teiseks lülituvad kõik need seadmed välja kui neid enam vaja pole. Oluline on ka see, et 5G abil on võimalik koguda rohkem ja täpsemaid andmeid, mis omakorda annavad võimaluse teha keskkonnasõbralikumaid otsuseid väga erinevates valdkondades kaevandustest metsanduseni.
Transpordisektorit ootavad ees muutused
5G tehnoloogia areng käsikäes isesõitvate autode tootmisega võimaldab selles valdkonnas massiivseid muutuseid läbi viia. Lisaks fossiilsete kütuste kasutamise vähenemisele toovad isesõitvad autod kaasa liiklusõnnetuste vähenemise, millel on selged positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud. Kui kokkupõrkeandurite ja muu nutika tehnikaga varustatud isesõitvad autod on veel ka omavahel ühendatud ning vahetavad infot enda liikumiskiiruse, trajektooride ja muu kohta, siis muutub liikluspilt veelgi turvalisemaks.
Praeguses pandeemia olukorras on kaugtöö ja virtuaalsed kohtumised igapäevaelu tavaline osa. 5G toetab selle trendi jätkumist ka siis kui oleme koroona seljatanud. Kiire, turvaline ja püsiv ühendus võimaldab kaugtöö massidesse jäämist ka edaspidi ning see omakorda tähendab vähem autodega ummikus seismist ning vähemat hulka lennureise.
5G aitab vähendada toiduraiskamist
Toon veel mõne igale inimesele lähedase näite. ÜRO andmetel läheb kogu maailmas toodetavast toidust lausa 30 protsenti raisku transportimisel. Uus tehnoloogia võimaldab aga toidutransporti paremini monitoorida ning näiteks jälgida laevakonteinerite sisetemperatuuri ning kiiresti avastada ohtlikud kõikumised. Samuti saavad toidutootjad ja edasimüüjad tänu 5G-le olla omavahel nutikamas ühenduses, mis tagab poekettide täpsema varustatuse vastavalt vajadusele, mis omakorda vähendab toidu äraviskamist.
Suuri võimalusi arenguhüppeks pakub 5G ka põllumajandusele, mis on siiani üks võrdlemisi vähedigitaliseeritud valdkondi. McKinsey instituudi uuringu järgi lisab põllumajanduse digitaliseerumine aastaks 2030 üleilmsesse majanduskasvu 500 miljardit dollarit. 5G võimaluste töösse rakendamine tähendab täpsemat vee-, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutust, paremaid ja loomasõbralikumaid elutingimusi karjakasvatuses, mõistlikumat põllumaa planeerimist ja paljut muud.
Ärme jää sabassörkijaks
Loomulikult ei toimu eelpool loetletud ja veel paljud 5G tehnoloogia poolt mõjutatud muudatused üleöö. Seepärast tulekski uue tehnoloogia tõhusama juurutamisega kiiresti edasi liikuda. Tehnoloogiline areng ja digitaliseerumine on praegu ülemailmne võidujooks, kus sabassörkijaks jäämine tähendab majandusarengu pidurdumist. Eesti inimeste üldised digioskused on maailma mastaapis märkimisväärsed, seetõttu on meil juba olemas parem positsioon selles võidujooksus edukaks kaasalöömiseks.
On üsna selge, et aina targema tehnoloogia areng ja igapäevaelus kasutuselevõtt vähendab süsinikuemissioone ja on keskkonnasõbralik. Seetõttu saab 5G olla oluliseks abimeheks ka Eestis rohepöörde elluviimisel.
