Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
USB-mälupulk pole muutunud kasutuks iganenud riistvaraks. Foto: Shutterstock

Viimastel aastatel üha hoogustuva pilveteenuste pakkumisega on hüppeliselt kasvanud lauasahtlis tolmukoguvate mälupulkade arv. Seda enam, et mingil ajahetkel jagati neid ülima heldusega nagu digitaalseid visiitkaarte vms. Ometi pole need kunagi täiesti asendamatud mälukandjad sellist saatust ära teeninud ning digitark inimene leiab neile ka tänapäeval väärika rakenduse. Allpool vaatame mõningaid võimalusi mälupulkadele uus elu anda.

MÄLUPULK TÄIENDAVAKS Arhiiviks

Kindlasti on igal kasutajal arvutis mingi kogus fotosid või faile, mille kadumine suurt meelehärmi valmistaks. Digitargem kasutaja on need failid juba kopeerinud kas pilve või näiteks DVD peale. Veelgi digitargem inimene aga teeb nendest veel ühe varukoopia. Sest varukoopiaid pole kunagi liiga palju ning kriitilises olukorras on hea sahtlipõhjast võidukalt vana mälupulk vajalike failidega välja võluda.

Samas aga pole hea mõte kopeerida sellisele mälupulgale konfidentsiaalset infot, mis ei tohi võõraste silmade alla sattuda. Vähemalt mitte krüpteerimata kujul. Hea oleks selline mälupulk varustada ka mingit sorti lipikuga, mis annaks aimu pulga n-ö sisust.

Linux-arvuti OPSÜSTEEM

Paljud Linuxi operatsioonisüsteemi versioonidest on piisavalt väikesed, et edukalt mälupulgale mahtuda. Lisaks on nende eeliseks, et neid saab sellelt samalt mälupulgalt ka käivitada. Lisaks operatsioonisüsteemile mahub keskmisele mälupulgale ka ohtralt tööfaile. Selline lahendus võimaldab muuta iga ettesattuva USB-ühendusega arvuti sinu isiklikuks arvutiks, mille sätted vastavad täpselt sinu vajadustele.

Säästa arvutis ruumi

Mälupulga pealt saab isegi rakendusi käivitada. Foto: Shutterstock
Mälupulga pealt saab isegi rakendusi käivitada. Foto: Shutterstock

Kui mõte eraldi opsüsteemist tundub liialdusena, siis saab mälupulgalt kasutada erinevaid Windowsi-keskkonda sobivaid rakendusi. Selleks on loodud suur hulk spetsiaalselt väliselt mäluseadmelt (nagu mälupulk seda on) käivituvaid rakenduste miniversioone, mis võtavad vähem mälumahtu, kuid millel on põhirakendusele iseloomulikud funktsioonid.

Selliseid rakendusi kasutades saab säästa oma arvuti kõvaketast risustamisest, lisaks saab neid rakendusi kasutada ka teistes arvutites, kus need puuduvad. Mälupulgalt käivituvaid rakendusi leiab suuremal hulgal veebilehtedelt Portable Freeware ja Portable Apps.

Reisile kaasa

Ehkki internet on enamasti kättesaadav kõikjal tsiviliseeritud ühiskonnas, on mõnes riigis internetiühenduse hinnad ebatsiviilselt kõrged ja andmemahud mikroskoopilised. Nii ongi kaval reisil vajaminevad failid mälupulgal kaasa võtta. Vajaminevate all ei pea ma silmas vaid tööfaile, vaid ka meelelahutust – filme, muusikat ja kasvõi e-raamatuid. Tõsi küll, lugemist võib üks keskmine mälupulk sisaldada pikkadeks aastakümneteks. Lisaks saab mälupulgale laadida ka fotokoopiad reisidokumentidest, juhuks kui need õnnetu juhuse läbi kaotsi peaks minema.

Tõrju viiruseid

Tegelikult peaks sul vähemalt üks mälupulk viirusetõrjeprogrammidega juba praegu lauasahtlis või kotisopis igaks juhuks valmis olema. Kui mitte enda jaoks, siis võib lähikonnas või kolleegide seas olla ikka keegi, kes pahaaimamatult mõne kahtlase meilimanuse on avanud või sattunud vääritule veebisaidile ja klikkinud mõtlematult sobimatul lingil. Sellisteks olukordadeks ongi vaja rüütlit valgel hobusel ja päästva mälupulgaga, sest enamik kurivarast ei luba arvuti kasutajal installeerida ühtegi antiviirusprogrammi.

Õnneks on piisavalt palju saadaval tasuta spetsiaalseid portatiivseid viirustõrjeprogramme just mälupulkade jaoks – Anvi Rescue Disk, ClamWin Portable, Avira PC Cleaner või Emsisoft Emergency Kit. Profülaktika mõttes on hea aeg-ajalt neid programme mälupulgal uuendada, et need USB-pulgal seistes moraalselt väga ei vananeks.

Need on vaid mõned populaarsemad variandid, kuidas mitte veel väga vana tehnoloogiat taaskasutada. Juhul kui sul on mõni parem või põnevam idee mälupulkadele uue elu andmiseks, siis ära kõhkle seda kommentaarides jagamast.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi