5 võimalust digitaalse privaatsuse suurendamiseks

#Privaatsus

Mida aeg edasi, seda enam hakkavad inimesed mõistma ja hindama oma digitaalse privaatsuse olulisust. Ühest küljest ei soovi inimesed, et nende isiklikud andmed oleksid teistele liiga kergesti kättesaadavad, teisest küljest aga ei meeldi neile, kui nende isikuandmed muutuvad kellegi jaoks kaubaks. Õnneks on piisavalt lihtsaid ja efektiivseid võimalusi oma digitaalse tegevuse varjamiseks.

 

Kuidas privaatselt tšättida?

 

Sõnumirakendused on juba ammu tavalistele telefonikõnedele kvantitatiivselt ära teinud. Facebook Messenger, WhatsApp, Skype on vaid populaarsemad vestluskeskkonnad. Kuid kindlasti mitte kõige privaatsemad. Nende jaoks, kes ei soovi, et nende digivestluste sisu kasutatakse näiteks suunatud reklaami jaoks, on olemas suhtlusrakendus Signal. Tasuta rakenduses krüpteeritakse täielikult mõlemapoolne vestlus, mis muudab selle sisu kolmanda osapoole jaoks kättesaamatuks. Signal on saadaval nii arvutitele, kui ka Androidi ja iOS-i jaoks.

 

Kuidas privaatselt veebis käia?

 

Paljud kogenud internetikasutajad võivad siin öelda, et loomulikult veebilehitseja inkognito-režiimi kasutades. Tegelikult aga varjab inkognito-režiim külastatud veebilehti vaid kasutaja lähedaste või kolleegide-ülemuste eest. Asjatu oleks loota, et maailma suurim reklaamifirma (Google) oma veebilehitseja (Chrome) kõiki võimalusi kasutamata jätaks. Õnneks pole ka siin erilist peamurdmist vaja. Suurepäraseks veebilehitsejaks on Tor, mis sobib nii arvutile kui ka Android-seadmele ning on saadaval täiesti tasuta. iOS-iga seadmete kasutajad peaksid aga proovima Onion veebilehitsejat.

 

Kuidas oma kontosid privaatsena hoida?

 

Ilmselt kõik me muretseme oma erinevate online-kontode turvalisuse pärast. Olgu selleks siis Facebooki või meilikonto või mistahes muu internetis tegutsev ettevõte, mille teenuseid sa kasutad. Murel on ka alust, sest ikka ja jälle imbuvad meediasse teadaanded, et häkkerid on ühe või teise ettevõtte klientide kasutajate andmebaasidele käpa peale pannud. Ja et inimesed on oma loomuselt laisad ning suur osa neist kasutab erinevate kontode jaoks ühte ja sama parooli, siis võib ühe firma kasutajakontode lahtihäkkimine tuua mitmete jaoks kaasa üsna suuri ebameeldivusi. Siin on ainult üks lahendus – kasutaja kaheastmeline tuvastamine. Selleks on näiteks nii Microsoft kui ka Google loonud oma autentijad, mida saab kasutada ka mistahes muude kontode jaoks. Lisaks on saadaval ka eraldi autentijad nagu näiteks Authy, mis paistab silma nägusa ja intuitiivse kasutajaliidese poolest. Nii Authy, Microsoft Authenticator kui ka Google Authenticator on tasuta saadaval nii Android- kui ka iOS seadmete jaoks.

 

Kuidas oma veebikaamerat privaatsena hoida?

 

Eestis pole see veel väga laialdaselt levinud, kuid mujal maailmas pole põrmugi haruldane, kui tööandja läbi enda poolt antud tööarvuti veebikaamera jälgib arvuti kasutajat. Eriti laialdaselt on see levimas seoses pikalt kehtinud karantiiniga, kui tööandjat huvitab, kas ja kuidas alluvad oma tööaega koduses keskkonnas kasutavad. Veebikaamera privaatseks tegemisel pole vaja kasutada mitte mingit spetsiaalset tarkvara, vaid piisab täiesti lihtsast füüsilisest takistusest. Kleebi lihtsalt kaamera ette tükike Post-It märkmepaberit või suvalist kleeplinti ja su tegevus jääb varjatuks ka kõige uudishimulikumate silmade eest.

 

Kuidas Google’it pisut privaatsemaks muuta?

 

Google teab sinust ilmselt rohkem, kui sa arvatagi oskad või ette kujutad. Ja sina seda enam muuta ei saa. Küll aga saad mõnevõrra vähendada seda infot, mis sinu kohta guugeldades leida võib. Vähendada, aga mitte täielikult kaotada. Tegelikult saad sa otsingumootori näitudest enda kohta kõrvaldada vaid selle, mis Google’i enda arvates võiks ebakohane ja soovimatu olla. Aga ka selle saavutamine pole tehtud kuigi lihtsaks, vaid selleks pead sa meediahiiuga ise kontakteeruma ja oma andmete kõrvaldamiseks soovi avaldama. See aga ei tähenda seda, et Google ebakohased andmed internetist eemaldab, vaid seda, et ta ei näita neid enam oma otsingus. Selleks, et erinevatelt veebilehtedelt sind kompromiteeriv materjal kaoks, pead sa ühendust võtma juba nende veebilehtede haldajatega.

 

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid