Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Firma IT-osakond veedab sageli uue arvutiga pikalt aega, enne kui see töötaja kätesse usaldatakse – põhjuseks vajadus, et töömaterjalid oleksid turvatud ega satuks teadmatusest netipahalaste valdusesse. Kuidas on lood aga meie telefonide ja tahvelarvutitega? Kas sinu ettevõte arvestab töötajate seadmete turvamisel allolevate ohtudega?

1. 57% firmadest tunnistab suutmatust tuvastada mobiilne oht enne kahju tekkimist

Mobiili peetakse IT nõrgimaks lüliks. Kuna mobiil on algusest peale olnud suunatud lõpptarbijale, puudub paljudel seadmetel turvalisuse aste ja administratiivsed funktsioonid, millega firma IT-tiim on harjunud süle- ja lauaarvutite puhul. Tänapäeval ei müüda enam ühtki arvutit, kus puudub viirusetõrje. Telefon, mis on arenedes palju samu funktsioone üle võtnud, on jäänud kaitseta. Siinkohal ei olegi oluline, kes on seadme omanik, vaid see, kui hästi on seade kaitstud.
Graafik
2016. a jooksul mobiilse pahavaraga seotud juhtumite kasv ettevõtetes

2. 2016. aastal avastati 248 701 pahatahtlikku rakendust

Arvuteid ründaval pahavaral kulus 21 aastat, et jõuda mahuni, milleni mobiilseid seadmeid ohustavad rakendused on jõudnud juba täna. Statistika näitab, et suurem osa mobiiltelefonis veedetud ajast kulub just erinevaid rakendusprogramme kasutades. Tööga seotud rakendused, nagu näiteks ajaplaneerijad, failide jagamiseks ja info talletamiseks pakutavad äpid, on keskmisest kolm korda suurema andmelekke ohuga. Sageli on pahatahtlikud rakendused edukalt maskeerunud tuntud kaubamärkideks. Üheks pahalaste lemmikuks on näiteks PayPal, mille paroolidele ligipääs vale isiku poolt võib võrduda suure rahalise kahjuga.

3. Keskmine seade ühendub iga päev üle 160 unikaalse serveriga

Mobiilsete seadmete tugevus – pidev ühenduvus – on ühtlasi ka nende suurimaks nõrkuseks. Andmed näitavad, et pooled seadmetest liituvad iga kuu kaitsmata wifi-võrguga, mis muudab seadme haavatavaks ja selles peituvad andmed ligipääsetavaks. Isegi kasutades vaid kaitstud võrku on märkimisväärne, kui paljude serveritega üle maailma ühendub sinu mobiil või tahvelarvuti erinevate rakenduste kaudu.
Häkkeri ligipääsu korral nutiseadmele kasutatakse kättesaadud infot mitmeti, see kas arestitakse ning nõutakse seejärel ligipääsu taastamiseks lunaraha või siis ähvardatakse info avaldamisega. Sageli puudub ähvardustel isegi tõepõhi, kuid oma privaatsuse kaotamisega kaasneb hirm ja seda osatakse hästi ära kasutada. Samuti müüakse informatsiooni edasi teistele hõlptulu otsijatele.
Kolp

4. 43% mobiilikasutajatest ei kaitse oma seadet ekraanilukuga

Selgub, et isegi kõige lihtsamat ja käepärasemat kaitset nagu ekraanilukk ei kasuta peaaegu pooled inimesed. Ilma ekraanilukuta võib kaitsmata wifis telefoni sisu uurida igaüks, kes on parasjagu samas võrgus. Telefoni kaotamise või varguse puhul on parooli või sõrmejäljega kaitsmata telefon pahade kavatsustega inimesele tõeliseks jackpot´iks ning ligipääs kõigele, mis peitub telefonis, on imelihtne.

5. Eestis varastati 2016. aastal 2041 nutitelefoni

Ekraanilukk üksi pikendab kahjuks vaid aega, mis kulub pätil telefonis peituva infoni jõudmiseks, seega turvarakenduse kasutamine, mis võimaldab distantsilt infole ligipääsu blokeerida, on elementaarne kaitse ohtude ennetamisel. Alati tasub vargusest teavitada ka politseid, nii säilib võimalus, et ebaausal teel omandatud vara kokkuostja kinnipidamisel on politseil vastav info olemas ja IMEI koodi alusel jõuavad varastatud seadmed õigete omanikeni tagasi.
Pirukas

Mõned näpunäited, kuidas oma seadmeid kaitsta

  1. Vii läbi operatsioonisüsteemi uuendus, kui seade seda pakub.
  2. Laadi rakendusi alla vaid ametlikest poodidest (Official App Stores).
  3. Enne rakenduse allalaadimist uuri teiste kasutajate hinnanguid.
  4. Rakendust alla laadides vaata kriitilise pilguga üle, millistele seadme funktsioonidele rakendus ligipääsu soovib. Taskulamp ei tohiks vajada ligipääsu kontaktidele ja asukohale.
  5. Ole alati kahtlustav. Petturid proovivad sinu seadmetele ligi pääseda nii veebilehtedel, e-kirjade kui ka SMS-ide kaudu. Ära vajuta lingile, mida sa ei usalda!
  6. Kasuta usaldusväärset turvatarkvara, nagu näiteks Telia SAFE.
Häkkerid on leidnud viise, kuidas kurjasti ära kasutada nutitelereid, beebimonitore ja autosid, mis ühenduvad võrguga. Kõigesse, mis teeb meie igapäevaelu lihtsamaks, olles ühenduses internetiga, tuleb suhtuda teatud ettevaatusega. Meile alati käepärast olev nutiseade – mobiiltelefon – on olnud pahalaste lemmikuks juba mitu aastat. Mida nutikamaks muutuvad seadmed, mida kasutame, seda nutikamaks muutuvad ka tehnoloogiad, millele ligipääs halbade kavatsustega isikutele on tehtud imelihtsaks. Selleks, et personaalne või firmaga seotud konfidentsiaalne info ei satuks valede isikute kätte, tuleb kaitsta kõiki seadmeid, milles olulist infot säilitatakse, töödeldakse või jagatakse.
Vaata lähemalt: http://bit.ly/TeliaSafe
Päis
Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid