Nutiseadmete valikul ei tasu liigselt tootjate poolt reklaamitud tehnilistesse näitajatesse kinni jääda, vaid lähtuda eelkõige enda vajadustest. Allikas: EMT ja Elioni e-pood

5 omadust, mida kipume nutiseadme puhul üle tähtsustama! 0



Uute nutiseadmete valimine on enamikule meist tehtud päris keeruliseks, sest tootjad keskenduvad uusi tooteid tutvustades palju tehnilistele pisiasjadele. Samuti reklaamitakse erinevaid põneva nimega lisavõimalusi, mis võivad olla kasulikud, kuid mis nutiseadme ladusa töö tagamiseks ei ole tegelikult olulised. Järgnevalt toon viis näidet nutitelefoni ja tahvelarvuti omaduste kohta, millest teinekord liigagi palju räägitakse.

Protsessori kiirus ja tuumade arv

Telefoni protsessori kiirusest ja tuumade arvust räägitakse palju. Konkurents on tihe ja telefonide tootjad üritavad uute mudelitega konkurente üle trumbata. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on sinu nutiseadmes justkui väike aju.

Protsessori taktsagedus on see näitaja, mis annab aimu, kui kiiresti protsessor oma tööd teha suudab. Taktsagedust mõõdetakse hertsides. Praegu pakutavad nutiseadmed on enamikus juba nii kiired, et alla 1 GHz protsessoriga seadmetest ei ole enam põhjust rääkida. Osta tasub nutiseadet, mille protsessori kiirus on vähemalt 1,2 GHz või rohkem.

Nii nagu tavaarvuti puhul, kehtib ka nutiseadmetele sama reegel: rohkem tuumi ja protsessori kiirust on alati parem. Parem on see eeldusel, et nutiseadme operatsioonisüsteem ja seadmesse paigaldatud rakendused oskavad kõiki pakutavaid võimalusi edukalt ära kasutada. Meid nutiseadmete kasutajana huvitab see, et seadme töö oleks ladus ja menüüs liikumine kiire, et äpid avaneksid ning töötaksid tõrgeteta. Sellise tulemuse saamiseks on nutitelefonide ja tahvelarvutite tootjatel rohkelt erinevaid võimalusi.

Olgu tuumi kaks, neli või kaheksa ja protsessori kiiruseks 1,2 GHz, 2 GHz või rohkem, kuni nutiseade täidab oma otstarvet ja toimib ladusalt, on tegemist õnnestunud valikuga.

Kui seade on aeglane, teeb tihti taaskäivitusi või kuumeneb üle, ei lohuta meid isegi teadmine, et tegemist on hetkel kõige kiirema protsessoriga. Seepärast on mõistlik osta nutiseade tootjalt, kes on piisavalt kogenud ning suudab garanteerida oma seadmete ladusa töö.

Nutiseadme kaamera megapikslid

Kaamera pikslite arv (1 MP = 1 000 000 pikslit) näitab, kui mitmest pildipunktist koosneva foto suudab nutiseade teha. Suur megapikslite arv telefoni kaameral ei garanteeri veel hea kvaliteediga pilti. Oluline on see, kui kiiresti ja täpselt telefoni kaamera suudab pildi teravustada ning see, et tehtud pildid jääksid loomulike värvidega ja teravad.

Erinevate nutitelefonide kaamerate megapikslite võrdlus. Allikas: Marko Palm
Erinevate nutitelefonide kaamerate megapikslite võrdlus. Allikas: Marko Palm

Praegu müüdavatel nutiseadmetel on megapiksleid enamasti 5 või rohkem. Neile, kes pildistavad palju ja soovivad pilte hiljem välja trükkida, sobib paremini nutiseade, millel on vähemalt 8 MP kaamera. Rohkem megapiksleid annab lihtsalt juurde lisavõimalusi. Näiteks saad tehtud pildi suuremalt välja trükkida või vajadusel kasutada mingit väiksemat osa pildist.

Kindlasti võiks ühel korralikul nutiseadmel olemas olla välk, mis on abiks olukordades, kus valgust pildistamiseks on vähe. Ajal, mil nutitelefonide esikaamerat kasutatakse järjest rohkem, on mõned kavalamad telefonitootjad juba lisanud välgu ka telefoni esimesele küljele.

Ainult numbritega on kaamera headust raske edasi anda, seepärast on kõige lihtsam soovitus järgmine. Kui valid uut telefoni ja kaamera headus on sinu jaoks oluline, siis tasub enne ostu teha mõned proovipildid, et näha, kuidas kaamera päriselus toimib.

Ekraani pikslitihedus ja resolutsioon

Nii nagu digitaalse fotokaamera tehtud pildid koosnevad pisikestest pildipunktidest, koosneb sarnastest täpikestest ka sinu nutiseadme ekraan. Ainult selle vahega, et tehtud pildil on pikslid pildifailis ära määratud ja need ei muutu.

Telefoni ja tahvelarvuti ekraanil kuvatav pilt on pidevas muutumises ja seepärast muudavad pidevalt värvi ka pilti edasi andvad pikslid nutiseadme ekraanil. Nutiseadme ekraanile paigutatud pikslite arvu antakse edasi sellise näitajaga nagu resolutsioon. Full HD resolutsiooni puhul koosneb seadme ekraanil kuvatav pilt 1920-st horisontaalse ja 1080-st vertikaalse paigutusega pikslist.

Ekraani pikslitihedus annab aimu sellest, mitu pikslit on nutiseadme ekraanil paigutatud ühe pikkusühiku kohta. Enamasti tähistatakse pikslitiheduse väärtust ppi’ga (piksleid tolli kohta).

Pikslitihedus määrab, kui terav on ekraanil olev pilt. Foto: Apple.com
Pikslitihedus määrab, kui terav on ekraanil olev pilt. Foto: Apple.com

Mida suurem on ppi väärtus, seda tihedamalt on pikslid ekraanile paigutatud. Parematel nutiseadmete ekraanidel on ekraanitihedus juba nii hea, et isegi paarikümne sentimeetri kauguselt vaadates ei suuda inimsilm üksikuid piksleid ekraanil eristada. Kuskilt jookseb aga piir, kus ppi tihedus tavalist nutiseadme kasutajat enam ei mõjuta, sest silmaga vaadates ei ole lihtsalt vahet, kuna pikslitihedus on juba niigi piisavalt suur.

Tõsi on, et kui pikslitihedus on 300 ppi või rohkem, siis seadet tavapäraselt kasutades ekraanilt üksikute pikslite leidmine on inimsilmale peaaegu võimatu ülesanne.

Kõne- ja ooteaeg

Nutiseadme kõne- ja ooteaeg on olulised. Ülekohtune oleks tootjate poolt seadmete lisainfos antud vastavate näitajate järgi eri seadmeid kõrvutada ja antud numbrite järgi seadet valida. Enamik tootjapoolseid mõõtmisi on tehtud ideaaltingimustes ja ei kajasta olukorda päriselus.

Telefoni aku tühjenemise kiirust mõjutab palju tegureid. Oluline on mobiililevi tugevus, seadme kasutaja harjumused, nutiseadme rakenduste seadistus ja taustal töötavate rakenduste hulk. Aku võimekusest annab aimu aku mahutavus. Kui on valida kaks seadet, millest ühel on 1150 mAh aku ning teisel 2600 mAh, siis kõne- ja ooteaja mõttes on suurem aku mahutavus kindlasti parem (eeldusel, et muud näitajad on sarnased). Lisaks leiab netiavarustest soovi korral veebilehti, kus uusi nutitelefone ja tahvelarvuteid ning nende aku kestvust erapooletult testitakse.

Disain

Juba mitu aastat on nutiseadmete kaal ja paksus oluliselt vähenenud. Kui esimene iPad kaalus 680 grammi ning oli 13,4 mm paksune, siis uue iPad Air 2 kaal on vaid 437 grammi ja paksus kõigest 6,1 mm. Selline muutus on muidugi hea ja rõõmustab kõiki kasutajaid. Nutiseadmeid on kergem kaasas kanda ja käes hoida.

Ometigi on ilmselt varsti käes see aeg, kus enam õhemat seadet ei ole mõtet teha, sest üks osa sellisest „salenemisest“ tuleb antennide ja aku ruumi arvelt. Juba praegu me tavakasutajatena natukene kannatame  kauni tootedisaini pärast, sest nutiseadmete võime mobiililevi leida ning selles püsida on nende kümne aastate taguste eellastega võrreldes nõrgenenud.

Kui oleks müügil kaks täpselt samasugust telefoni, siis kumba sina eelistaksid? Üks on 7 mm paksune ja kaalub 150 grammi, ning teine on igatpidi samasugune, aga lihtsalt paar millimeetrit paksem ning paarkümmend grammi raskem. Samas suudaks see anda nutiseadme kasutusaega terve ööpäeva juurde.

Täna meil sellist valikut ei ole, sest disainirindel elus püsimiseks on lisamillimeetrid ja grammid eemaldatud.

Tehnilistesse andmetesse ei tasu liigselt takerduda

Loodetavasti oli sellest kirjatükist natuke abi neile, kel tarvis lähiajal nutiseadet vahetama hakata. Minu üldine soovitus on mitte takerduda liigselt tootjate reklaamitud tehnilistesse näitajatesse, vaid valida nutitelefon või tahvel nende omaduste järgi, mis just sinule olulised on. Kui juba valikusse on jäänud mitu seadet, mis muus osas sobivad ja on raske otsustada, millist ikkagi võtta, siis on hea kasutada ülaltoodud viit omadust oma valiku lihtsustamiseks!

Allikad:


Autorist

Marko Palm

Marko Palm

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid