Kaasaskantav digitehnika
Arvutid on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks ning varsti ei ole enam kedagi, kellel puuduks mingisugune kokkupuude süle- või lauaarvutiga tööl või kodus. Seetõttu teevad aktiivselt tööd ka erinevad pahavara ja viiruste loojad, et leida tee meie seadmetesse, varastamaks sealt kasutajatunnuseid, paroole, pangaandmeid ja muud. Vaatame üle viis märki, mis viitavad sellele, et sinu arvuti võib olla nakatunud viirusega, ning selgitame, mida selle vastu ette võtta.
POP-UP EHK HÜPIKAKNAD
Ootamatult avanevad hüpikaknad ei ole internetikasutajale iseenesest midagi uut ning näiteks ingliskeelsetelt veebilehtedelt filme või seriaale vaadates on üsna tavaline, et mõni selline lahti hüppab. Üsna kindel märk, et arvuti on viirusega nakatunud, on see, kui sellised hüpikaknad hakkavad avanema ka näiteks Solitaire’i mängides või Office’iga tööd tehes.
Kõige tavapärasem viis selliste viirustega nakatumiseks on internetis avanenud hüpikakendel klikkides. Tihti on sellised “reklaamid” üles ehitatud niimoodi, et kasutajale kuvatakse valeinfona pilti, mis näitab, et arvutist on leitud viirus ning soovitatakse kiiresti alla laadida rakendus, mis selle eemaldab. Ametlikult viirusetõrjet pakkuvad ettevõtted sellist taktikat ei kasuta ning enamasti on tegemist programmidega, mis kasu asemel teevad rohkem kahju.
Arvuti on aeglane ja internetikasutus suur
Kui sinu arvuti ei ole aastaid vana ning sa ei kasuta väga töömahukaid programme (näiteks video- või fototöötlusprogrammid), siis ei tohiks see tavapärasel kasutusel ka eriliselt aeglane olla. Tekstifailide kirjutamine, esitluste tegemine ning internetis uudiste lugemine või filmide vaatamine ei nõua arvutilt suurt mõttetööd. Kui arvuti on sellegipoolest muutunud tüütult aeglaseks, on tõenäoline, et osa jõudlusest kasutab ära mõni pahatahtlik programm, mis salaja andmeid kogub ja neid välja saadab. Tavaliselt läheb sellistel puhkudel arvuti ka kiiresti kuumaks, ventilaator hakkab kõvemini tööle, et seda jahutada ning internetiliiklus kasvab.
Internetiliiklust ja seda, millised rakendused seda kõige rohkem kasutavad, saab jälgida, vajutades klaviatuuril nuppe Ctrl, Alt ja Del, valides ettetulnud ekraanilt Task Manager ning seejärel tab’ nimega “App history”.
Vähene salvestusruum ja võõrad programmid
Suurte fotode või videotega töötavad inimesed ning arvutimängurid võivad aeg-ajalt seista probleemi ees, mil neil ei ole arvutis enam piisavalt salvestusruumi, et uut programmi, mängu või fotosid alla laadida. Sellist probleemi ei tohiks aga üldiselt ette tulla kasutajal, kes tegeleb peamiselt dokumentidega ning internetis uudiste lugemisega.
Kui arvuti hakkab märku andma vähesest salvestusruumist, tuleb kriitilise pilguga üle käia kõik programmid ja failid, mis arvutisse on salvestatud, ning vaadata, kas nende seas ei ole selliseid, mille salvestamist sa ei mäleta. Vahel on erinevatele rakendustele (enamasti tasuta allalaaditavate) end külge pookinud programmid, mida kasutaja ei märka ning koos otsitud rakendusega oma arvutisse laadib, misjärel need juba oma elu elama hakkavad. Seetõttu tasub uue rakenduse allalaadimisel alati läbi lugeda kogu info, mida kuvatakse (mitte vajutada aina “edasi”), sest sellise programmi allalaadimist saab enamjaolt vältida lihtsa linnukese eemaldamisega allalaadimise protsessis.
Kokku jooksev arvuti ja veateated
Järgmine tunnus, mis võib viidata arvutis olevale pahalasele, on arvuti iseeneslik kokkujooksmine ja sundtaaskäivitus. Sellisel juhul võib arvuti täiesti tavapärase tegevuse ajal selliselt kokku joosta, et ei reageeri ühelegi klaviatuuri- ega hiirevajutusele, ette visata sinise ekraani (kurjakuulutava ingliskeelse väljendiga Blue Screen of Death ehk “Sinine Surmaekraan”) ning olenemata pooleliolevatest tegevustest teostada taaskäivituse. Sellele võib eelneda (kuid ei pea) ka teises punktis kirjeldatud kuumenemine ning aeglasemaks muutumine.
Sinu nime alt välja saadetavad sõnumid ja kirjad sotsiaalmeedias ja e-posti teel
Kui sinu sõbrad ja tuttavad hakkavad ühel hetkel kurtma, et sinult tuleb neile e-postile, Facebooki sõnumirakendusse või seinale veidraid ingliskeelseid sõnumeid ja postitusi, millega sa ise kursis ei ole, siis võid olla kindel, et pead kiiremas korras enda arvutit kontrollima. Varem vaid e-kirja teel levinud, kuid nüüd koos sotsiaalmeediavõrgustikega arenenud viirustega nakatutakse tavaliselt provokatiivse sõnumi või fotoga linkide avamisel. Facebookis ilmuvad sellised lingid tihti kas seinale või postkasti ning on kirjutatud stiilis “Oled see tõesti siin sina?” jne. Nendele klikkides suunatakse kasutaja lehele, mis salaja arvutisse pahalase paigaldab, mis omakorda täpselt samamoodi edasi levima hakkab. Lihtne nõuanne siinkohal on, et kui keegi saadab sulle kahtlase sõnumi, siis küsi enne avamist, kas ta saatis selle teadlikult või mitte.
Mida teha, et olla kaitstud või siis, kui arvuti on juba pahavaraga nakatunud
Selleks, et arvutis olevatest viirustest ja muust pahavarast lahti saada ning seda tulevikus üldse vältida, laadi alati arvutisse viirusetõrjeprogramm Telia SAFE. Lisaks arvuti regulaarsele kontrollimisele ning viiruste eemaldamisele jälgib see taustal märkamatult kogu võrguliiklust ka reaalajas ning kui satud kogemata veebilehele, mis on potentsiaalselt kahjulik, blokeerib selle automaatselt ning annab sellest sulle teada. Programm uuendab end automaatselt ja järjepidevalt, et mitte jääda maha nutikamaks muutuvast pahavarast. Telia SAFE’i litsents on kolm esimest kuud kõikidele tasuta ning edasi vaid alates 1,85 eurot kuus. Teenuse proovimiseks ning kasutamiseks ei pea olema Telia klient ning teenusest saab igal ajal loobuda.
Telia SAFE on koostöös F-Secure’iga valminud viirusetõrjeprogramm, mis ei kaitse ainult arvuteid, vaid ka mobiiltelefone ning tahvelarvuteid. Lisaks kaitsele viiruste eest võimaldab Telia SAFE piirata ka laste internetikasutust, positsioneerida seadmeid ja palju muud. Vaata lähemalt siit.
Vaata ►
Kommentaarid