Tagasivaade ajalukku
NETI.ee oli Digitarga avamishetkedel internetiotsingu A ja O, suurim ja tuntuid Eestis. (Foto: Telia)

5 hitt-teemat Digitarga ajaloos, millest me täna enam ei räägi 0



Digitark on kümne aasta jooksul jaganud sadu soovitusi IT- ja digielu korraldamiseks, arendamiseks ja turvalisuse tagamiseks. Vaatasin veidi Digitarga esimestele aastatele tagasi ning avastasin rea postitusi, mis veel eelmisel kümnendil olid eriti olulised ja vajalikud, kuid mis täna panevad muigama. Niisiis, millised endised “hitt-teemad” on tänaseks unustusse vajunud või muutunud suisa naljakaks.

Kuidas leida netist tasuta sõnaraamatuid?

Võib öelda, et üks läbi aastate populaarsemaid postitusi Digitargas keskendus sellele, kuidas leida internetist tasuta sõnaraamatuid, mille abil kasvõi eesti-inglise-eesti tõlkeid teha. Veelgi keerulisem oli muude keeltega. Ja mõistagi sai sel ajal otsida tõlkeid sõnade kaupa, ei mingeid pikemaid fraase.

Nimekiri tasuta sõnaraamatutest netis aastal 2007. (Foto: Digitark)
Nimekiri tasuta sõnaraamatutest netis aastal 2007. (Foto: Digitark)

Tänasel Google Translate ajastul on see teema muutunud üpris tähtsusetuks. Tõsiseltvõetavad teaduslikud sõnaraamatud on veebis jätkuvalt olulised ja kättesaadavad, kuid enamiku meie vajadustest katab Google oma kümnete keelte vaheliste tõlkevalikutega kenasti ära. Ja mis peamine – me kõik teame, millega tegu ja oskame Google Translate’i üles otsida.

Kuidas kasutada wifit?

Jah, see oli üks oma aja suuremaid müsteeriume 🙂 Tõepoolest, wifi kasutamisega seotud lugusid ilmus Digitargas üsna mitmeid, ennekõike puudutasid need seda, kuidas wifit käima saada ning kasutada, kust wifi-võrke leida jne.

Täna on ehk päris värsketele arvuti/nutitelefoni kasutajale see endiselt uus info, kuid laiemalt ei ole wifi kasutamine enam mingi keeruline küsimus ja enamikele lihtne liigutus. Internetiühendusest on peaaegu inimõigus saanud. Õigupoolest on sõltuvus wifi-võrkudest ka järjest väiksemaks jäänud, sest mobiilne internet ümbritseb meid kõikjal.

Allolevast videost saad aga vaadata, kuidas 9 aasta tagasi wifi kasutamist Digitargas õpetati.

Otsingute tegemine – mis seal keerulist?

Kui me täna kasutame internetiotsingu tegemiseks lausa tegusõna “guugeldama”, siis eelmise kümnendi lõpus see sugugi nii iseenesest mõistetav ei olnud. 2006-2008. aastal avaldasime rea postitusi nõuannetega, kuidas internetist üldse infot otsida. Millistest otsingumootoritest, kuidas täpsemaid otsinguid teha? Täna me üldjuhul selliseid küsimusi enam ei esita! Samas olid need postitused päris populaarsed, eriti sellised, kus juba ise olime eelnevalt otsingute abil üht-teist kokku otsinud, näiteks listid selle kohta, kust leida sporditeemalisi lehti, kust leida tööd jne

Ja tõsimeeli rääkisid eksperdid veel sel ajal NETI.ee‘st kui juhtivast, peamisest otsingumootorist ja Google oli pigem “edasijõudnutele” 🙂

Andmete varundamine: CD-järgne ajastu

Üks tähtis teema, mis kindlasti Digitarga tegutsemise jooksul väga palju muutunud, on andmete varundamine. Me olime siiski ju veel CD- ja DVD-plaatide ajastus ning umbes kümneaastase perspektiiviga andmete varundamiseks tundus see täitsa kena lahendus.

Julgust tuli juurde ja 2009. aastal kirjutas Digitark juba põhjalikumalt välistest kõvaketastest ning internetti varundamine tuli teemaks 2010. aasta algul. Pilveteenustest võis pärast seda hakata arglikult mõtlema ning unistama.

Kui välised kõvakettad ehk füüsiliselt varundamine on veel kuigivõrd aktuaalne ning kindlasti mingites tingimustes ka mõistlik, siis CD/DVD peale varundamist ükski asjalik ekspert täna ilmselt enam ei soovitaks. Jutt läheks ilmselt väga ruttu pilveteenustega kaasnevatele võimalustele.

GPS ja navigeerimine – eraldi seadmed, kaartide allalaadimine

2007. aastal kirjutas Digitarga pikaajaline kaasautor Heigo esmakordselt sellest, et uuemat mobiili saab reisil olles GPSna kasutada. See oli ikkagi väga vinge uuendus sel hetkel 🙂 Digitark kajastas GPS-seadmete ja autonavigaatorite temaatikat aktiivselt veel mitme aasta jooksul ning ka tehnikapoed müüsid neid üsna hoogsalt.

Ega GPS-seadmed ja autonavigaatorid pole tänaseks kadunud ja reisil olles autot rentides on GPS-seade mobiili asemel tihtipeale väga vajalik (eriti kaugetes piirkondades, kus mobiilne andmeside kallis). Samas ei mäleta, millal viimati Digitark tõsimeeli autonavigaatorit soovitas osta või keegi neist andunult pikemalt kirjutanud oleks. Mobiilsed seadmed ja kaardirakendused katavad täna suurepäraselt navigatsiooniseadme ülesanded.

2007. aastal oli aga üle GPRS-ühenduse mobiiliga kaardi lugemine suur uudis. Kaartide eest tuli muidugi lisaks maksta ning need tuli enne sõitu alla laadida. See, et kord tuleb Waze, mis sulle optimaalse teekonna annab ning ummikutest mööda juhib, polnud isegi unistusena veel adekvaatne.

Waze navigeerimisäpp (Foto: Waze.com)
Waze navigeerimisäpp (Foto: Waze.com)

Erinevaid teemasid, mille käsitlemine täna tunduks imelik või naljakas, on küll veel ja veel. Näiteks kirjutasime draiverite uuendamisest (jah, seda tuli käsitsi teha), sellest, et mobiiliga saab internetti kasutada ja isegi Skype’i või meili lugeda või et kuidas pihuarvutit valida (ei, see pole tahvelarvuti, vaid tema vanaisa).

Nii ongi Digitarga 10 aastat tegelikult üks Eesti parimaid digitaalsete tehnoloogiate arenemise ja klientide kasutusharjumuste kroonikaid.


Autorist

Raimo Matvere

Raimo Matvere

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.

Autori teised artiklid

Kommentaarid

  • trikktrakk

    See DVD-de “muttatampimine” proffide poolt on täiesti mõttetu kuna DVD on ikkagi ainus andmekandja millel see info säilib vajadusel ka aastakümneid. Spets-toorikute korral isegi ka kuni 100-200 aastat.
    Igasugu HDD-d, elutähtsa info säilitamisel on üsna suur mõttetus kuna piisab kas:
    A. ketta kukkumisest
    B. või siis niiskusest ja kõrgest töökuumusest…
    – et need andmed oleks jäädavalt hävinud selle HDD peal.
    – või maksab taastamine sadu Eurosid, halvemal juhul isegi tuhadeid Eurosid.
    ———————–
    Ja pole see Pilve-koopia ka nii süütu midagi:
    A. kui maksta ei jõua, siis su koopia kustutatakse.
    – ja kui internetiühendust pole – näiteks sõja või kriisi tingimustes, siis samuti Pilve-andmetele ligi ei pääse.
    B. kui tekib Pilve-firmal uus omanik või läheb firma pankrotti, siis võib kenasti toimuda “serveri juhtme seinast väljavõtmine”.
    Ja ongi inimene on infost ilma ning siis kirub, et miks ta ei teinud endale “kohalikku” koopiat.
    —————
    PS: Tegelen paar aastakümmet, hobi korras, andmete taastamisega katkistelt kõvaketastelt ja on kenasti näha kuidas inimesed tihti isegi 100% infomahust ilma jäävad, tänu sellele, et HDD on “pilbasteks” ja DVD-dele pole varukoopiaid tehtud.
    – või siis puudub ülikiire internetiühendus mille kaudu Gigabaidiseid infomahte liigutada “Pilve ja Maa vahel”.
    PS2: Minu enda vanimad CD-DVD-koopiad pärinevad kusagil ajast nii 16-17 aastat tagasi ning on siiamaani täiesti kasutatavad.