5 asja, mida androidikasutaja iPhone’i kohta teadma peaks

#Android #apple #iOS #iPhone

Ehkki nutitelefonid pole iseenesest kuigi vanad, näib iPhone’ide ja Androidide vahel hõõguvat terveid põlvkondi kestnud vaen. Kohati omandab see koguni ususõjale omaseid jooni, kus miskipärast kipuvad häälekamad olema just androidikasutajad. Toome allpool ära mõned pidepunktid, mis võiksid edaspidi vaidluseid ära hoida või vähemalt mõtestatumaks muuta.

 

Sa ei maksa raudvara eest

Üks põhilisi probleeme, mis androidikasutajatele rahu ei anna on asjaolu, et Apple küsib liiga palju raha oma telefonide raudvara eest. Nende mure iPhone’i omanike pärast tundub põhjendatuna, kui Apple küsib oma iPhone 11 Pro Max’i (64Gb mälu, 4Gb RAM-i ja 3969mAh aku) eest üle 1000 euro, samas kui Xiaomi küsib oma Pocophone F2 Pro eest umbes 500 eurot pakkudes selle eest rohkem RAM-i (6Gb), rohkem põhimälu (128Gb) ja suuremat akut (4700mAh). Ainult napakas peaks olema oma raha peale nii vihane, et maksab silmnähtavalt nõrgema raudvara eest üle kahe korra rohkem. Apple’i puhul peitub aga väärtus mitte gigabaitides või ampertundides. Apple pakub hoopis oma raud- ja tarkvara vahelist koostööd, mis on lihvitud konkurentsitule tasemele. Tänu sellele lihvitud ja täiesti ebamaisele koostööle ületavad iPhone’id, hoolimata tagasihoidlikust raudvarast, paremini varustatud androidtelefone nii testides kui ka kasutuskogemuselt.

 

Tuunimine pole põhiline

iPhone’id on igavad. Suures plaanis näevad nad endiselt välja nagu esimene iPhone, mida Steve Jobs tutvustas 2007. aastal. Selline stabiilsus on iPhone’i jaoks nii nõrkus kui tugevus. Paljud tehniliselt taibukamad androidikasutajad peavad oma telefoni tuunimist enda vajadustele vastavaks ammendamatuks rõõmu ja ajaviite allikaks, sest pidevalt tuleb välja uusi, põnevamaid ja funktsionaalsemaid kasutajaliideseid. Kuulusin ka ise nende hulka mitu head aastat. Paraku ei möödu selline protsess nö kadudeta. Telefon võib liigse tuunimise tagajärjel muutuda aeglaseks, rakendused ei haaku enam hästi omavahel ning erinevad ikoonipakid ei sobi omavahel kokku… Mingil hetkel tundsin ennast otsekui mingi tsiklivend, kellel on käed nädal otsa küünarnukkideni õlised, et siis nädalavahetusel ratta seljas ringi tuusata. Mingil hetkel ma väsisin sellest ning läksin Apple’i leeri üle ja pole nende aastate jooksul kordagi kahetsust tundnud.

iPhone ilmutab meie kiireltmuutuvas ja hektilises ajas kadestamisväärset stabiilsust. Kes on kord iPhone’i tööpõhimõtte selgeks saanud, see tunneb end koduselt kõigis iPhone’ides.

Maailmas on kindlasti suur hulk inimesi, kellele meeldib oma telefoni tuunida iga viimse kui pisiasjani, kuid iPhone’i kasutajad lihtsalt ei kuulu nende hulka. Oma telefonide peenhäälestus lihtsalt ei kuulu nende prioriteetide hulka.

 

Privaatsus on oluline

Mul on teile uudis – iPhone’id ja Apple’i tooted laiemas plaanis ei kaevanda teie infot ilma teie teadmata ning ei müü seda kolmandatele isikutele. See on ka üheks põhjuseks, miks Apple’i toodete hinnatase on konkurentidest kõrgem – Apple võtab oma kasumi välja otse, ilma vajaduseta teie info arvelt lisa teenida. Android aga on teatavasti lahutamatu Google’ist ning Google’i kasum tuleb teatavasti just info müügist. Paljudele androidikasutajatele on muidugi nende infoga toimuv täiesti ükskõik ja selles pole midagi halba. Arvestades aga seda, mida maailmas selle infoga tehakse, võib teistel inimestel tekkida põhjendatud kahtluseid.

Neile, kelle jaoks on nende privaatsus kallis, on iPhone lihtsalt suurepärane. iOS minimeerib igasugust infokorjet. Kuigi see võib tunduda tüütavana, meeldib mulle siiski, et mu telefon küsib iga kord, kui mõni rakendus tahab minu asukohta kasutad või edastada. Apple’i Log In-sisselogimine aga võimaldab erinevatele veebilehtedele ja teenustele sisselogides hoida kasutaja meiliaadressi sattumast soovimatutesse ja tüütutesse meilinglistidesse.

Ükskõik kui palju androidtelefonide tootjad ka ei panusta oma telefonide privaatsussätetesse, pole neil just palju võimalik korda saata, kui nende süsteemi süda põhineb kasutajaandmete kogumisel.

 

AirDrop on asendamatu

Bluetooth on olnud nutitelefonides juba iidsetest aegadest peale. Oma AirDrop’iga on Apple viinud selle mugavuse lihtsalt järgmisele tasemele. Fotode, failide ja videote jagamine pole kunagi olnud lihtsam kui läbi AirDrop’i. Tõsi küll, selleks peab AirDrop olema mõlemas telefonis, nii saatjas kui vastuvõtjas. Fotod ja failid kanduvad üle momentaalselt, videote ülekande aeg on mõnevõrra pikem, kuid ikkagi meeldivalt kiire. Kuigi androidil on juba mõnda aega olemas selline võimalus nagu Android Beam, mis kasutab NFC-d, siis miskipärast ei ole selle kasutamine saavutanud kuigi laia populaarsust, vaid näiteks fotode saatmisel eelistatakse endiselt Facebook Messengeri või WhatApp’i.

 

See lihtsalt töötab

„See lihtsalt töötab,“ on ilmselt üks nõmedamaid fraase, mida iga Apple’i fänn on korrutanud aegade algusest peale. Paraku on see aga laias laastus ka tõde. Kuigi iPhone ei paku alati kõige uuemat ja innovaatilisemat tehnoloogiat ning igavavõitu telefonil pole erinevaid võimalusi nii palju kui näiteks Androididel, siis on telefoni poolt pakutav töökindlus isegi teataval määral igav – ei mingeid ootamatuid süsteemilääge, taustarakendused ei võta enda alla kogu muutmälu (RAM) ja rakenduste vaheline koostöö käib sujuvalt. Mõistagi tuleb ka iPhone’ide seas ette tehnilisi defekte, kuid üldise stabiilsuse ja töökindluse poolest pole iPhone’il vastast, olgu siis tegu vana või uue mudeliga – kasutuskogemus praktiliselt ei erine.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid