4G võimalused arvutites

Kuigi sülearvuteid saab kasutada ka ilma internetiühenduseta on moodsal ajal siiski üha rohkem tegevusi seotud erinevate veebikeskkondade ja pilvelahendustega. Kui E-posti, sotsiaalmeedia ja uudiste lugemise puhul on interneti vajalikkus iseenesest mõistetav, siis tegelikkuses nõuavad tänasel päeval võrguühenduse olemasolu juba ka mitmed programmid ja isegi kontoritarkvara.

Tänu sellisele lähenemisele, pääseb kasutaja vajalikule infole ligi kohast ja seadmest sõltumatult. Teisalt aga muutub taustal seetõttu interneti pidev kättesaadavus üha olulisemaks. Kuigi WiFi on juba väga-väga levinud ja enamikes kodudes, kontorites ja ka kohvikutes olemas, ei levi see siiski kõikjal. Seetõttu ongi mõistlik lisaks traditsioonilisele WiFi-le tähelepanu pöörata ka muudele võimalustele ja viisidele, et oma seadmega internetti ühenduda.

4G arvutis on mugav

WiFi (ja ka juhtmega) ühenduse puudumisel tuleb meile appi mobiilside võrk ehk 4G. See on mugav variant, kuna mobiililevi on väga suure katvusega ehk pea kõikjal kättesaadav. Lisaks on ka pakutavad kiirused enamikeks toiminguteks piisavad ja pisut jääb veel varugi. Küll aga tuleb siin käituda vastavalt olukorrale ja kasutada parajasti saadaolevat lahendust. Seega vaatamegi siinkohal üle võimalikud viisid, kuidas arvutiga sellist ühendust kasutada.

Võimalusi on erinevaid

Kahtlemata on kõige mugavam valmis lahendus ehk sülearvuti, millele on koheselt kõik vajalikud komponendid sisse ehitatud. See tähendab, et juba tehases on paigaldatud 4G modem, vajalikud antennid, SIM kaardi pesa jne. Kasutaja hooleks jääb sellisel juhul vaid SIM-i sisestamine ja ühendus ongi olemas.

Reeglina on sellise võimekusega pisut kallimad äriklassi arvutid, mis on ka muudes aspektides nii-öelda Premium segmenti kuuluvad, kuid mitte alati. Kasutajal tasuks seega jälgida, kas arvuti parameetrites on 4G (või mõnel juhul ka LTE) ühenduse olemasolu märgitud või mitte. Juhul kui selline märge on olemas, ongi probleem lahendatud ja ainsaks tegevuseks jääb vajaliku SIM kaardi muretsemine.

Aste madalam on nii-öelda vahepealne variant, ehk arvuti mis on 4G valmidusega. See tähendab, et pool tööd on antennide jms paigaldamise näol juba tootja poolt tehtud. Samas aga on lahenduse kasutusele võtmiseks vajalik siiski täiendava lisaseadme ehk 4G mooduli paigaldus. See on sobilik variant neile klientidele, kes ei ole kohe kindlad, kas neil läheb LTE võimekust arvutis vaja või mitte. Ka arvutite tootjad saavad sellise lähenemisega hoida seadme hinda pisut madalama ehk klientidele atraktiivsemana. Tehnilistes parameetrites on selline lahendus tavaliselt kirjeldatud kui 4G valmidus või LTE upgradeable.

Abiks võib olla ka väline seade

Kui kasutusel pole kumbki eeltoodud variantidest, on tegemist arvutiga, millel ei ole 4G tuge. See tähendab, et seadmesse ei ole võimalik SIM kaarti sisestada.

Küll aga ei tähenda see seda, et 4G ühendust üldse kasutada ei saaks. Nimelt saab alati appi võtta välise seadme, mis selle töö enda kanda võtab. Viimasel ajal on selles osas suurt populaarsust kogunud nii – nimetatud taskuruuterid. Nende väga kompaktsete seadmete tööpõhimõte on iseenesest lihtne. SIM kaardi abil luuakse ühendus mobiilside võrguga ning seejärel tekitatakse väikese ulatusega WiFi leviala, mida saab siis omakorda arvutiga kasutada nagu WiFi-t ikka.

Lisaks jääb alati veel ka nutiseadmega hotspot-i loomise võimalus, mis kriitilisel hetkel samuti hädast välja võib aidata. Küll aga muutub see sagedasemal kasutamisel ebamugavaks ning koormab ka telefoni akut.

Kokkuvõttes

Kokkuvõttes võib seega öelda, et WiFi puudumine ei tähenda veel tingimata võrguühenduseta jäämist. Hea on, kui arvutil on juba tehaseväravast väljudes 4G võimekus olemas, kuid ka selle puudumisel ei ole kõik kadunud. Võib-olla on modem võimalik hiljem lisada või siis saab soetada kompaktse lisaseadme, mis raskel hetkel ühenduse loomisel abiks on.

Teenuse kasutamiseks vajaliku SIM kaardi saab sideoperaatori juurest ning õnneks saab jagada juba paketis sisalduvat andmemahtu.