Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Üks ajatutest teemadest - Apple vs muu! Selliseid võrdlusi on tehtud tuhandeid, üks neist võrdleb Windowsi ja iOSi disaini läbi aastate. Allikas: lsp0, Youtube

Eile kirjutasime 5 hitt-teemast, mis olid Digitarga algusaegadel popid ja olulised, kuid tänaseks juba ajaloo prügikastis. Tegelikult leidub hulk küsimusi/probleeme, mis on “ajatud” – küsimused, mis tekivad ikka ja jälle: tehnika areneb, kasutusoskused paranevad, soovitused muutuvad, aga kuidagi jäävad need asjad ikka “õhku” ja vajavad meelde tuletamist. Niisiis, mille juurde Digitarga autorid ikka ringiga tagasi jõuavad?

Arvuti / telefon / operatsioonisüsteem on aeglaseks jäänud

Tõeliselt ajatu probleem: sel teemal oleme kirjutanud alates 2007. aastast, mil esimene “kiirendusnippide” artikkel ilmus. Ajas on muutunud see, et aina rohkem on “kiiruse probleemi” lahendamine seotud nutitelefonidega. Alguses olid lahendused mõistagi vaid arvutitega seotud. Näiteks kirjutas Kadri Penjam aasta algul sellest, miks ikkagi telefonid ajas aeglaseks muutuvad.

Vaatepilt, mis aeg-ajalt ikka vanemate seadmete ekraanilt paistab. Foto: Windows ekraanitõmmis
Vaatepilt, mis aeg-ajalt ikka vanemate seadmete ekraanilt paistab. Foto: Windowsi ekraanitõmmis

Kuigi tehnoloogia areneb, ei ole paraku see seadmete mõttekiiruse kadumise probleem kuhugi kadunud. Eks siin teeb tehnoloogia kiire areng kasutajatele teataval määral karuteene – mida uuem ja jõulisem, seda suuremad andmemahud, võimsused ning selle võrra keerulisem on vanematel seadmetel konkurentsis püsida.

Apple vs kõik muu

Kas Apple’i arvuti või PC? Kas iOS või Windows? Kas iPhone või muud nutitelefonid? Kumb on parem? Kas minna ühelt teisele üle või mitte? Kui minna, siis kuidas? Selle teemaga on läbi aja olnud seotud hulgaliselt erinevaid postitusi ja rahva seas ringelnud rida müüte. Kohati on Apple’i tooted saavutanud kultuslikud mõõtmed, nii et ka Eestimaal inimesed ebamõistlikel kellaaegadel poesabas seisavad, et uusi Apple’i nutiseadmete mudeleid saada.

Igavikuline küsimus: PC või Mac leidis esmakordselt kajastamist 2007. aastal. Sellest ajast saadik on lood pigem küll keskendunud sellele, kuidas üleminekut Apple’ile valutult teha. Väga tihti keegi seda sammu küll kahtluse alla ei sea…

iPhone 7 Plus ja iPhone 7. Allikas: Apple
iPhone 7 Plus ja iPhone 7. Allikas: Apple

Nagu ka eelmise teema puhul, on viimasel ajal fookus kandunud nutitelefonidele ja tahvlitele ning sellele, millised on seal Apple’i ja teiste tootjate jõujooned.

uus Windows tuli… seekord parem kui eelmine?

Sama igihaljas, kui on arutelu Apple’i ja muude tootjate vastandumise üle, on ka jutt sellest, et Windowsi operatsioonisüsteem tähendab enamasti suurt häda ja viletsust. Ja iga uus versioon ei pruugi sugugi olla parem kui eelmine. Või üle-eelmine. Vürtsi lisavad veel hulk nalju Windowsi töökindluse ja kokkujooksmise kohta.

Ega päriselus muidugi asjad nii traagilised ei ole ja Windows on siiski korralik töökeskkond, seejuures Windows 10 on saanud ohtralt kiidusõnu. Selge on aga see, et selle operatsioonisüsteemiga seotud muresid ja veidrusi ning ka positiivseid arenguid on Digitark läbi 10 aasta kogu aeg kajastanud. Autorid on isegi otsesõnu küsinud, kas Windows on halb operatsioonisüsteem. Kindel on see, et Windowsi temaatikat ning uuendusi on vaja alati kajastada, sest kasutajaskond on lai.

Windows 10 on saanud palju kiita, eriti selle eest, et sisaldab taas vana head "Start"-menüüd. Foto: Windows.
Windows 10 on saanud palju kiita, eriti selle eest, et sisaldab taas vana head Start-menüüd. Foto: Windows

Kuidas neid akusid siis laadima peaks?

Mida rohkem on meiega kaasaskantavat tehnikat, seda suurem roll on akude vastupidavusel ning nende laadimisel. Siin on huvitav näha, et ajas (pigem 5–6 aastaga) on toimunud olulised arengud selles osas, mis puudutab soovitusi, kuidas akusid siiski õigesti laadida.

Kõik algas juba esimesest päevast, mil avaldasime artikli akude ja akulaadijate ABC-st. Sellele järgnesid soovitused, kuidas arvutiaku eluiga võimalikult pikana hoida ning kuidas konkreetsel hetkel programme vms sulgedes seadme kasutusiga maksimeerida.

2012. aastal kirjutas Marko Palm tol hetkel kõigis suuremates meediaportaalides tähelepanu pälvinud loo müütidest, mis on seotud nutiseadmete akude laadimisega. Ja andis häid soovitusi ka – see oli äärmiselt popp ja hea artikkel. 2015. aastal oli taas akulaadimise müütidest juttu, kuid soovitused märksa erinevad. Põhjus ennekõike selles, et akude tehnoloogia oli ajas palju edasi arenenud.

Akude kasutamise harjumused väärivad ülevaatust uute seadmete kasutuselevõtuga Uus nutifon võib kasutada näiteks uudse tehnoloogiaga akut. Foto: idownloadblog.com
Akude kasutamise harjumused väärivad ülevaatust uute seadmete kasutuselevõtuga. Uus nutifon võib kasutada näiteks uudse tehnoloogiaga akut. Foto: idownloadblog.com

Viimasel ajal räägivad lood aga rohkem juba akupankadest ning konkreetsetest situatsioonidest, kus täislaetud akut tarvis on.

Eks neid teemasid, mis punase joonena kõiki kümmet aastat läbivad, on muidugi veel: turvalisus ehk see, kuidas end küberkurjamite eest kaitsta; ajatu küsimus sellest, milline on hea parool; ja see, kuidas ikkagi oma andmeid (ja nutitelefoni kontakte) hoida ning varundada. Või siis iga natukese aja tagant üles kerkiv küsimus, KUIDAS valida endale uut sülearvutit, telefoni, telerit vms.

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi