4 teemat Digitargas, mis on igihaljad ehk alati aktuaalsed

Eile kirjutasime 5 hitt-teemast, mis olid Digitarga algusaegadel popid ja olulised, kuid tänaseks juba ajaloo prügikastis. Tegelikult leidub hulk küsimusi/probleeme, mis on “ajatud” – küsimused, mis tekivad ikka ja jälle: tehnika areneb, kasutusoskused paranevad, soovitused muutuvad, aga kuidagi jäävad need asjad ikka “õhku” ja vajavad meelde tuletamist. Niisiis, mille juurde Digitarga autorid ikka ringiga tagasi jõuavad?

Arvuti / telefon / operatsioonisüsteem on aeglaseks jäänud

Tõeliselt ajatu probleem: sel teemal oleme kirjutanud alates 2007. aastast, mil esimene “kiirendusnippide” artikkel ilmus. Ajas on muutunud see, et aina rohkem on “kiiruse probleemi” lahendamine seotud nutitelefonidega. Alguses olid lahendused mõistagi vaid arvutitega seotud. Näiteks kirjutas Kadri Penjam aasta algul sellest, miks ikkagi telefonid ajas aeglaseks muutuvad.

Kuigi tehnoloogia areneb, ei ole paraku see seadmete mõttekiiruse kadumise probleem kuhugi kadunud. Eks siin teeb tehnoloogia kiire areng kasutajatele teataval määral karuteene – mida uuem ja jõulisem, seda suuremad andmemahud, võimsused ning selle võrra keerulisem on vanematel seadmetel konkurentsis püsida.

Apple vs kõik muu

Kas Apple’i arvuti või PC? Kas iOS või Windows? Kas iPhone või muud nutitelefonid? Kumb on parem? Kas minna ühelt teisele üle või mitte? Kui minna, siis kuidas? Selle teemaga on läbi aja olnud seotud hulgaliselt erinevaid postitusi ja rahva seas ringelnud rida müüte. Kohati on Apple’i tooted saavutanud kultuslikud mõõtmed, nii et ka Eestimaal inimesed ebamõistlikel kellaaegadel poesabas seisavad, et uusi Apple’i nutiseadmete mudeleid saada.

Igavikuline küsimus: PC või Mac leidis esmakordselt kajastamist 2007. aastal. Sellest ajast saadik on lood pigem küll keskendunud sellele, kuidas üleminekut Apple’ile valutult teha. Väga tihti keegi seda sammu küll kahtluse alla ei sea…

Nagu ka eelmise teema puhul, on viimasel ajal fookus kandunud nutitelefonidele ja tahvlitele ning sellele, millised on seal Apple’i ja teiste tootjate jõujooned.

uus Windows tuli… seekord parem kui eelmine?

Sama igihaljas, kui on arutelu Apple’i ja muude tootjate vastandumise üle, on ka jutt sellest, et Windowsi operatsioonisüsteem tähendab enamasti suurt häda ja viletsust. Ja iga uus versioon ei pruugi sugugi olla parem kui eelmine. Või üle-eelmine. Vürtsi lisavad veel hulk nalju Windowsi töökindluse ja kokkujooksmise kohta.

Ega päriselus muidugi asjad nii traagilised ei ole ja Windows on siiski korralik töökeskkond, seejuures Windows 10 on saanud ohtralt kiidusõnu. Selge on aga see, et selle operatsioonisüsteemiga seotud muresid ja veidrusi ning ka positiivseid arenguid on Digitark läbi 10 aasta kogu aeg kajastanud. Autorid on isegi otsesõnu küsinud, kas Windows on halb operatsioonisüsteem. Kindel on see, et Windowsi temaatikat ning uuendusi on vaja alati kajastada, sest kasutajaskond on lai.

Kuidas neid akusid siis laadima peaks?

Mida rohkem on meiega kaasaskantavat tehnikat, seda suurem roll on akude vastupidavusel ning nende laadimisel. Siin on huvitav näha, et ajas (pigem 5–6 aastaga) on toimunud olulised arengud selles osas, mis puudutab soovitusi, kuidas akusid siiski õigesti laadida.

Kõik algas juba esimesest päevast, mil avaldasime artikli akude ja akulaadijate ABC-st. Sellele järgnesid soovitused, kuidas arvutiaku eluiga võimalikult pikana hoida ning kuidas konkreetsel hetkel programme vms sulgedes seadme kasutusiga maksimeerida.

2012. aastal kirjutas Marko Palm tol hetkel kõigis suuremates meediaportaalides tähelepanu pälvinud loo müütidest, mis on seotud nutiseadmete akude laadimisega. Ja andis häid soovitusi ka – see oli äärmiselt popp ja hea artikkel. 2015. aastal oli taas akulaadimise müütidest juttu, kuid soovitused märksa erinevad. Põhjus ennekõike selles, et akude tehnoloogia oli ajas palju edasi arenenud.

Viimasel ajal räägivad lood aga rohkem juba akupankadest ning konkreetsetest situatsioonidest, kus täislaetud akut tarvis on.

Eks neid teemasid, mis punase joonena kõiki kümmet aastat läbivad, on muidugi veel: turvalisus ehk see, kuidas end küberkurjamite eest kaitsta; ajatu küsimus sellest, milline on hea parool; ja see, kuidas ikkagi oma andmeid (ja nutitelefoni kontakte) hoida ning varundada. Või siis iga natukese aja tagant üles kerkiv küsimus, KUIDAS valida endale uut sülearvutit, telefoni, telerit vms.