Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

4 põhjust, miks käsi nutiseadme järele sirutub, kuidas seda vältida ja vaadata hoopis ümbritsevat elu

#nutisõltuvus

Kuigi ma ise ennast nutisõltlaseks ei pea, haarab mu käsi päevas vähemalt paarkümmend korda telefoni järele ja paar korda päevas kasutan ma ka iPadi. Seda on ilmselt paljuvõitu. Või vähemalt võiks seda olla mõnevõrra vähem. Arvan, et sedasama tunneb enda kohta nii mõnigi nende ridade lugeja. Washingtoni ülikooli teadlased on kindlaks teinud neli n-ö käivitajat (trigger), mis meid sunnivad ikka ja jälle telefoni kätte võtma.

 

Vabadel hetkedel

 

Olgu tegu mingi järjekorraga, ühistranspordis liikumisega või kellelgi-millegi järel ootamisega, mobiiltelefon ilmub nagu võluväel meie pihku, et vaadata, mis maailmas parasjagu toimub, kes mida näoraamatus kirjutab või Instagramis näitab. See tundub aja igati normaalne ja mõistetav praktiline kasutus. Asi on aga selles, et pisut igavust on tegelikult meie ajule kasulik ja see on tõestatud fakt. Igavus aitab arendada meie loovat mõtlemist. Nii et järgmine kord järjekorras seistes või kedagi oodates põrnitsege telefoniekraani asemel tühjusesse – aju puhkab ja loovus kasvab. Mina näiteks olen suutnud loobuda ühistranspordis telefoni jõllitamisest ning vaatan selle asemel mind ümbritsevat elu. Kiusatusele aitab paremini vastu panna, kui selleks ajaks näiteks telefoni märguanded välja lülitada.

 

Tüütu või korduva tegevuse eel või ajal

 

Üliõpilased või ka õpilased ilmselt mäletavad ja teavad, kuidas enne eksameid õppimise asemel igasugused asendustegevused kipuvad maad võtma. Isegi täiesti banaalne koristamine omandab mingi ihaldusväärse oreooli ja õppimise asemel asutaksegi oma elamist korda sättima. Alateadvus, mis ei taha tegeleda tüütu, raske või ebameeldiva tegevusega, püüab neid tegevusi edasi lükata, otsides selleks üha uusi tegevusi ja põhjendusi. Sotsiaalmeedia pakub siin universaalset ja täiesti ammendamatut ajatäidet, sest tuleb ju teada, kuidas käib käsi tuttavatel või mis maailmas muidu uudist on.

Mõistagi ei saa me kuidagi muuta tüütuid tegevusi põnevamaks sellest, mis meie telefonides toimub. Aga suure tõenäosusega on need tegevused olulised ja vajalikud, muidu neid ju tegema ei peakski. Ja pole vajagi. Piisab, kui me teeme iseendale selgeks, et kokkuvõttes nõuab see ebameeldiv tegevus palju-palju rohkem aega, kui me selle vältel veel korduvalt oma nutitelefonis aega surnuks lööme või seda lihtsalt edasi lükkame. Iseenesest elementaarne tõdemus, aga see tuleb omaks võtta.

 

Sotsiaalselt ebamugavas olukorras

 

Mida teha, kui seltskonnas korraga jutt vaibub, kui ei leita ühist keelt või kui pole mingil hetkel lihtsalt enam midagi öeldule lisada? Taas kord leiab telefon tee meie pihku kiiremini kui vaja, saame süveneda ekraanil toimuvasse ja teha näo, et meie ümber toimuv meile korda ei lähe. Ja see on tegelikult okei. Me ei ütle, et see on nüüd hirmus paha, kui piinlikkustunde vältimiseks telefon kätte haarata. Me lihtsalt soovitame seda teha mitte iga kord, kui aju selleks vähimagi põhjuse annab. See on tahtejõu küsimus – mõista oma soovi haarata telefon, aga seda ignoreerida ja teha selle asemel hoopis midagi muud. Eriti hästi sobib sellisesse olukorda terake huumorit. Niie et miks sajandat korda kontrollida Twitteris toimuvat, kui selle asemel võid leida endale uue sõbra või astuda paljutähenduslikku ja sisukasse vestlusse. Äärmisel juhul võid ju teistega jagada seda naljakat Facebooki postitust, mis sulle just silma jäi.

Oodates sõnumit või teadet

 

Selles olukorras oleme me ilmselt kõik olnud, kui oodates olulist kõnet, sõnumit, meili või mistahes muud olulist uudist, haarame iga paari minuti järel kannatamatult oma telefoni järele, kartuses, et oleme selle olulise info kuidagi kahe silma (või kõrva) vahele jätnud. Ehkki teatav kannatamatus on põhjendatud, häirib selline närviline telefonikrabamine lisaks meile endile ka teisi samas seltskonnas viibivaid inimesi ja teie ühist tegevust. Selle vastu on lihtne ja tõhus rohi. Määra erinevatele rakendustele erinevad märguanded ning pane nende helinivoo oma telefoni piisavalt valjuks. Nii et kuuled vajaliku sorti sõnumi saabumisest kohe ega pea seda iga märguande peale kohe pihku võtma.

Millistes olukordades haarad sina telefoni pihku? Jaga oma harjumusi kommentaariumis ja äkki oskab keegi ka sinu nutisõltuvust vähendada.

 

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi