Iga teadlik lapsevanem teab, et laps vajab kontrolli. Seda nii kodus, koolis aga ka internetis.

 

Kui kodus on lapsed vanemate ja koolis õpetajate silma all, siis internetis on nad pahatihti omapead jäetud. Sellepärast peaks digitark lapsevanem oma võsukese internetisuhtluses järgima vähemalt nelja põhitõde:

  1. Räägi oma järeltulijale, mida ta mitte mingil juhul internetis jagada ei tohiks. Tee talle selgeks, et internetis või sotsiaalmeedias postitamine on nagu avalik kõne, mida võivad kuulda kõik, kes seda vähegi soovivad. Mida ta ei tahaks karjuda tänaval või klassiruumis, seda ärgu jagagu ka internetis.
  2. Selgita lapsele, et tundlikku informatsiooni võib jagada üksnes sõnumitega ja ainult neile inimestele, keda ta tunneb ka reaalses elus. Kui laps pole kindel, mida ja kus jagada, siis tuleks tal kindlasti pöörduda vanemliku nõuande järele. See aga eeldab muidugi usalduslikku suhet apse ja vanema vahel.
  3. Registreeru samadesse sotsiaalvõrgustikesse nagu su laps ning lisa nad seal oma sõprade hulka. Nii näed sa kõike, mida ta seal postitab ning suudad piisavalt kiiresti ära hoida nendest postitustest tekkiva kahju. Ühtlasi hoiad sa silma peal ka kõigil lapse sõpradel ning oled võimeline nende seast nö mädad õunad välja peilima.
  4. Kui su laps on veel väike, siis pea meeles, et tema sotsiaalmeedia kontod peavad olema loodud koos vanemaga. Nii saad sa talle isiklikult selgitada kõiki reegleid ning panna paika konto turvareeglid, et laps saaks piisavalt turvaliselt ja konfliktivabalt digiareneda.

 

Milliseid meetmeid kasutad sina oma laste digitaalseks turvalisuseks? Anna meile kommentaarides teada.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."