4 asja, mille tegemise internetis pead kohe lõpetama

#ohud internetis #Turvalisus
3 min lugemine

Internet on saanud meile kõigile igapäevaseks keskkonnaks. Paraku on siin liiga palju asju, mida me oleme hakanud tegema puht mehhaaniliselt, ilma selle tegevuse tagajärgedele mõtlemata. Ometi võib selline mõtlematus tuua kaasa hulgaliselt ebameeldivaid tagajärgi.

Seda enam, et neid probleeme võib väga lihtsalt vältida.

 

Paroolide taaskasutamine

 

Internetis tahavad tänapäeval kõik registreerimist ja kliendikontot, alates jõusaalist ja lõpetades selle kena naisterahvaga, kes pügab sinu koera. Paroolide hulk võib mõjuda kurnavalt ka kõige paremale mälule. Ometi ei ole mingil juhul arukas mõte jagada ühte parooli kõikide oma kontode vahel, sest kui näiteks jõusaali internetiturvalisuse tase on kiviaegsel tasemel, siis võib sinu universaalne parool sattuda hõlpsalt kurikaelte kätte, kes selle parooli abiga logivad sisse ka näiteks panka või teistesse märksa olulisematesse kohtadesse. Selle vältimiseks, kuid samas mälu säästmiseks on arukam grupeerida oma kontod vastavalt nende tähtsusele. Pankade ja muude väga oluliste kontode puhul on targem kasutada igaühe jaoks eraldi ja keerukamat parooli, vähemtähtsatel kontodel, mis ometi sisaldavad isiklikku infot, tuleks kasutada teist tugevat parooli ja suvaliste kliendikontode jaoks võiks olla üks hästi meelde jääv parool.

 

Lubada rakendustele liiga palju

 

Paljud rakendused küsivad enne kasutamist luba erinevate tegevust jaoks. On igati mõistetav kui näiteks Google Maps tahab teada sinu asukohta, kuid paljud mitmed rakendused koguvad sinu kohta infot põhjustel, mis on teada vaid neile endile. Seepärast ei tasu rakenduse installimisel vastata kõigile rakenduse nõudmistele automaatselt jaatavalt, vaid kaaluda enne, miks ja milleks rakendusel sellist luba vaja võiks minna. Tõsi küll, mingite rakenduste puhul ongi sinu info selleks hinnaks, mida sa pealtnäha tasuta rakenduse eest maksma pead ning ilma selleta need rakendused tööle ei hakkagi. Seega pead enne hoolikalt mõtlema, kas see teenus, mille eest sa maksad oma andmetega, on seda hinda väärt.

 

Jagad online registreerimisel liiga palju infot

 

Internetis järjekordset ankeeti täites tasub oma isikuandmetega olla ettevaatlik ja mitte tuima järjekindlusega täita kõik lüngad, mis ankeedis sisalduvad. Turvaspetsialistid soovitavad ankeedis täita ainult need lüngad, mis on tähistatud tärnikesega st anda ainult kohustuslikku infot. Kui inimene on internetis aktiivne ning täidab neid ankeete tihti, siis on arukas luua endale näiteks spetsiaalne meilikonto sellisteks olukordadeks. Samuti ei pea alati ausalt vastama oma ema neiupõlvenime, vaid selle asemel võib pakkuda midagi hoopis fiktiivset. Ning seda ei tohiks siis muidugi ära unustada.

 

Hoidu liigsest usaldusest

 

Üha tihedamalt saavad inimesed meile ja sõnumeid otsekui oma sugulaselt, tuttavalt, ülemuselt ja kolleegilt, kes oleks nagu välismaal hätta sattunud ja vajaks kiiresti rahaülekannet. Mitte mingil juhul ei tohi sellise signaali peale kohe oma raha teele saata, vaid enne tuleb 100% kindel olla, et tegu on tõepoolest selle inimesega, kellena ta ennast esitleb. Kõige kindlam oleks muidugi kohe ise üle helistada ja suusõnaliselt veenduda, et tegu pole pettusega. Kuigi petturid võivad rõhuda tegutsemiskiirusele ja püüavad tekitada paanikat, siis tasub jääda rahulikuks ja kasvõi kontrollküsimuste abil üle nterneti veenduda abipalve reaalsuses. Hakates aga klikkima saadetud linkidel võid oma arvutisse installida mingi pahavara või lihtsalt muuta oma arvuti petturitele kättesaadavaks.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."