1. juunil täitub 30 aastat ajast, mil Eestis avati esimene mobiilsidevõrk ning rääkima sai hakata mobiiltelefoniga.

 

Täpsemalt sai mobiiliajastu Eestis alguse 1991. aasta 1. juunil, mil Eesti, Soome ja Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon (EMT) avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu. Tegu oli esimese põlvkonna ehk 1G mobiilivõrguga.

Tollal tähendas see, et üsna vähestel eestimaalastel oli rahaliselt võimalik endale mobiiltelefon soetada. Telefonide hinnad olid sel ajal üle mõistuse kallid, makstes tänases vääringus ca 1500 eurot, samas kui keskmine kuupalk jäi alla 20 euro.  Helistamisega oli põhimõtteliselt sama lugu – mõne minuti pikkune mobiilikõne võis võrduda keskmise kuupalga suurusega.

Sellest tulenevalt oli mobiiliajastu algus üsna tagasihoidlik ning 1991. aasta lõpus kasutas EMT teenuseid 150 klienti. Toona sai ettevõtte poolt tehtud ka üsna optimistlik prognoos kliendiarvu vaates – nimelt hinnati siis, et Eestis on turgu suurusjärgus 6500-le mobiilikasutajale. Nagu mitmete maailma muutnud tehnoloogiate puhul varemgi, alahinnati üheksakümnendate alguses tublisti ka mobiilivaldkonna potentsiaali.

Mobiilside valdkonna arengud olid siiski silmaga nähtavad.1993. aastal hakkas EMT arendama juba uue põlvkonna ehk GSM tehnoloogial põhinevat 2G mobiilsidevõrku ning augustis avati Tallinnas esimesed GSM tugijaamad. GSM lepingu saamine polnud aga sugugi lihtne – näiteks oli siis kohustuslik pangagarantii või püsiv ettemaks summas 5000 krooni.

1995. aastaks omas ettevõte juba päris korralikku GSM võrku ning sama aasta lõpus sai kvaliteetset leviala nautida kõigis maakonnakeskustes ja tähtsamatel maanteedel. 1995. aasta juulis lisandus mobiilikõnedele veel üks nutikas lahendus – saatma sai hakata SMSi. Alguses kasutati selleks Soome võrgu (Sonera) SMS keskust. 1996. aastal liitus EMT-ga aga juba 100 000. klient.

Algusaegade mobiiltelefonid

Fotod: Telia

Mobiiltelefon pole enam ammu kõigest telefon

Telia Eesti tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul on mobiilside tehnoloogia kolmekümne aastaga tundmatuseni muutunud, nii nagu ka mobiiltelefonid.

„Kui keegi oleks kolmkümmend aastat tagasi öelnud, et 2021. aastal kannab enamus inimesi oma taskus korraga kaasas nii arvutit, telerit kui muusikamängijat, poleks seda keegi ilmselt kuigi tõsiselt võtnud. Täna aga täpselt nii on ning mobiilsidetehnoloogia on nii maailma kui inimesi väga palju muutnud,“ tõdes Visse.

Telia tehnoloogiajuhi sõnul on Eesti täna mobiilside viienda põlvkonna ehk 5G teekonna alguses. „Suure tõenäosusega saame tänu 5G-le juba lähiaastal näha täiesti uusi ja seninägematuid tehnoloogilisi lahendusi, mis meie elu veelgi põnevamaks ja efektiivsemaks muudavad,“ lisas Visse.

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid