Televiisor kui selline on moodsamal ajal olnud ikka nii-öelda kodu süda ja keskpunkt. Hoolimata sellest, et eriti noorema põlvkonna esindajad tarbivad meelelahutust pigem nutiseadme ekraanidelt, on koroonaga kaasnenud liikumispiirangud, telerite müügile hästi mõjunud ning suur ekraan on endiselt in.

 

Kuna telerite tootjad toovad oma uued mudelid enamasti välja just aasta esimesel poolel, ongi praegu paras aeg vaadata, mida käesolev aasta ses vallas toonud on ning mis trendid hetkel telerimaailmas valitsevad.

 

OLED levib üha enam

 

Kuigi endiselt on turul kaks teineteisega konkureerivat paneelitehnoloogiat ehk OLED ja LED LCD, ei ole neist uuem ehk OLED enam midagi kallist ja kättesaamatut. Enamiku tootjate valikus on nüüd vastava tehnoloogiaga televiisorid olemas ja nende hinnad on muutumas täiesti mõistlikuks. Näiteks 55 tollise OLED ekraani hind on langenud mõne aastaga 3-4 korda ja hetkel algavad sellise teleri hinnad ca tuhandest eurost. Ka tootjate osas on valik päris lai. Nii LG, Sony kui ka Philips pakuvad erinevaid mudeleid.

 

 

Seega võib esimese asjabna välja tuua OLED-i levimise ja võidukäigu, mis tulevikus saab kindlasti tänu langevatele hindadele hoogu veelgi juurde.

Lühidalt võib siia täpsustuseks lisada, et OLED on paneel, mis ei vaja taustavalgustust. Seda seetõttu, et selle iga piksel suudab ise toota oma vajaliku valguse. Kuna igat pikslit on ekraanil võimalik ka eraldi juhtida, saavutataksegi seeläbi väga kvaliteetne pilt. Lisaks saab OLED ekraani teha väga õhukese ning energiasäästliku. Miinustena võiks esile tuua pisut väiksema heledustugevuse ning mõningase pildi sissepõlemise probleemi. See tähendab siis seda, et olukorras, kus ekraanil kuvatakse pikemat aega ühte ja sama staatilist pilti, jääbki kujutis alatiseks ekraanile õrnalt nähtavaks.

 

LCD muutub paremaks

 

OLED-i kõrval toimetab aga päris edukalt ka tavapärase LCD teleri edasiarendus, millel küll võib olla sõltuvalt tootjast erinevaid nimesid. Olgu see siis QLEDNanoCell või lihtsalt LED LCD. Sisuliselt on tegemist aga ikka LCD-paneeliga, millel on LED-tüüpi taustavalgustus, mis võib olla paigutatud nii ekraani taha kui ka servadesse. Eriliseks teeb need ekraanid aga täiendav kiht, tänu millele on telerid märkimisväärselt parema värviedastusega ja võrreldes OLED-iga suurema valgustugevusega ehk nende pilt on eredam. Puudub ka pildi sissepõlemise efekt.

 

 

Algselt Samsungi poolt arendatud ja kasutusele võetud uuendus on osutunud vägagi elujõuliseks ja nüüdseks on selle kasutusele võtnud ka teised tootjad.

Teiseks võin niisiis öelda, et QLED ja analoogsed LCD ekraanid on samuti kvaliteedis sammu edasi astunud ja pakuvad samuti vägagi head pildikvaliteeti.

Tavapärane LCD aga on jäämas tahaplaanile ning leiab kasutust pigem soodsama hinnaklassiga ekraanides.

 

Muud trendid

 

Ekraani suurus. Muudest trendidest rääkides võib öelda, et ekraani suuruse osas on jõutud enam vähem tasakaalupunkti ja levinuimad on nüüd 55 ja 65 tollised mõõdud. Neist suuremaid ekraane toodetakse ja müüakse vähe, sest nad ei mahu lihtsalt füüsiliselt enamikesse kodusesse.

Resolutsioon. Uueks normaalsuseks on saanud ka UHD ehk 4K resolutsioon. Teisisõnu on valdav osa uutest teleritest Ultra HD (3840 x 2160) resolutsiooniga ja Full HD (1980 x 1020) on juba vähemuses. Muidugi tähendab see kvaliteetsemat pilti, kuid tasub meenutada, et telekanalid on alles üle minemas Full HD formaadile.

Smart TV. Enamikes telerites on olemas ka Smart-TV funktsionaalsus ja sisseehitatud WiFi. Seega saab neid juhtmevabalt internetti ühendada, paigaldada erinevaid rakendusi ning ekraane üle õhu telefoniga siduda. Üha tähtsam on ka YouTube’i, Netflixi ja muude voogedastuse keskkondade olemasolu. Kallima otsa aparaatidesse on jõudnud ka Alexa ja Google hääle abil juhitavad assistendid, kuid Eesti kontekstis on nende kasutamine siiski pisut raskendatud. Tarkvara poolest on kasutusel kas Android TV või siis tootjate endi loodud platvormid. Samsungil näiteks kannab see nime Tizen.

Disain. 2021 mudelite puhul on eriti just kallima otsa ekraanidel väga palju rõhku pandud ka disainile. Telerid on õhukesed, näevad väga head välja nii eest kui tagant ning neid saab seinale äärmiselt lähedale kinnitada.

Tootjad ja seeriad. Kui rääkida konkreetselt tootjatest, siis Eestis on endiselt suurima osakaaluga Samsung ja LG, kellele sekundeerivad Philips ja Sony.

 

Mõne sõnaga mainime ära ka tootjate mudelinimede loogika

 

Samsungi televiisorid jagunevad käesoleval aastal kolme suuremasse gruppi.

QNxxxA tähistab QLED-i uusimat põlvkonda, ehk ekraani taga asetseva Mini-LED taustavalgustusega seadmeid. Need on siis antud tootja tõelised tippmudelid, mis viivad niigi hea QLED-i uuele tasemele.

QXXA tähistab aga 2021 aasta „tavapäraseid“ QLED telereid.

AUXXX seeria seevastu viitab aga lihtsamale LED-LCD seeriale.

Lisaks on Samsungi valikus veel ka disainmudelid, mis kannavad Frame koondnime. Tehnoloogia poolest on ka need QLED-id. Mudelinimetustelt aga LSxxxA.

Seega võib Samsungi kohta kokkuvõtvalt öelda, et A täht nimetuses viitab 2021 aasta mudelile.

Samsungi suure konkurendi LG 2021 telerid aga jagunevad peamiselt OLED ja NanoCell ekraanide vahel. Tippmudelid on muidugi OLED-id ja kasutavad nimekuju B1x, C1x, G1x ja W1x. NanoCell-id aga nimekuju NANOxxPx, kus siis sõna NANO viitab tehnoloogiale ja täht P 2021 aastale.