Aegajalt tuleb telefoniga silmitsi maha istuda ja selgeks teha, kas tema hingeelu on korras või vajab see veidi turgutust. Foto: Unsplash

Nutiseadmed küll aitavad meie igapäevaelu korraldada ja lähedaste ning klientidega lihtsamini suhelda, aga kui nutiseadmetega midagi juhtub, saab ikka Digitarga poole pöörduda, et abi oleks sama kiire ja edasiviiv. 2016. aastal otsisid inimesed enim infot kaduma läinud telefonide leidmise, aeglaseks jäänud nutiseadmete ja rändlustasude kohta.

Uuups… kus mu telefon on?

Vahel ikka juhtub kiires elutempos, et telefon lihtsalt ununeb ei tea kuhu, ja siis on vaja nuhvel kiiresti üles leida. Selleks on nii Android-telefonide kui ka iPhone’ide jaoks töötatud välja kasulikud nipid ja tööriistad.

Isver küll, ta on ju nii aeglane!

Kui kasutame oma nutiseadet iga päev ja aktiivselt, võib mõne aja möödudes tekkida tunne, et maailm pöörleb täiskiirusel, telefon aga jokutab, mõtleb ja venitab. Selleks, et mitte kohe uisapäisa poodi tormata, oleme kokku kogunud nõuanded aeglaseks jäänud nutiseadme turgutamiseks.

Vahel on kõik, mida su telefon tegelikult vajab, üks plaanipärane värskendus.

[customvideo url=”https://www.youtube.com/watch?v=2dLRtzRFvv8″ width=”830″ height=”” align=”none”]

Selleks, et pahavara ei saaks telefoni aju kallale, tuleb telefoni turvalisuse eest terve ööpäeva ja aasta ringi hoolt kanda.

[customvideo url=”https://www.youtube.com/watch?v=L2AsbFjK2mg” width=”830″ height=”” align=”none”]

Järjest enam loetakse E-KIRJU telefonist

Kui telefoni kui seadet tuntakse ikka rohkem helistamise funktsiooni järgi, siis aina vähem kasutatakse nutitelefonides call-rakendust ehk helistamise võimalust, sest suur osa vähemalt tööalasest suhtlusest toimub meili teel. Selleks on nutitelefonides mitmeid lisavõimalusi, mis muudavad asjalikud vestlused ajaefektiivseks ja lihtsasti jälgitavaks. Ilmselt just seetõttu on e-kirjade seadistamise teema saanud sel aastal suurema lugejatehuvi osaliseks.

Teisi praktilisi ja kasulikke teemasid, mis aasta jooksul palju tähelepanu said

 

[customvideo url=”https://www.youtube.com/watch?v=1sb4IYLAWOw” width=”830″ height=”” align=”none”]

Reisile, reisile!

Eestlased reisivad tõesti palju, seega pole ime, et kõik, mis puudutab rändlusteenust ja -tasusid, on meile oluline.

 

 

 

ehk Rainu, Digitarga pere pesamuna soetas oma esimese 465 Microlinki arvuti siis, kui oli alles 15 ja Eestis laiatarbe personaalarvutitest veel vaid unistati – alles esimesed katsejänesed suutsid ja soovisid sellise koletisega nagu koduarvuti toona tegeleda. Ei läinud aga aastatki, kui Rainu leidis üles ka telefoniliini ja ühendas arvuti dial-up-ühendusega algelisse internetti. Nii see digitarklus hoo sisse sai, aga õpib ja katsetab ta läbi argikogemuste ja töö digitarkusi muidugi senini.

Kommentaarid