Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kas teadsite, et nutitelefoni kasutatakse kõnelemiseks üha vähem ja vähem? Uuringud näitavad, et nutitelefone kasutatakse pigem kirjutamiseks kui rääkimiseks.

Oma nutitelefoni rakendamiseks suhtlemise ergutamisel tekib uusi võimalusi peaaegu iga päevaga. Kuigi sõnumite saatmine hakkab muutuma populaarsemaks kui kõnelemine, on tavalisele SMS-ile tekkinud hulgaliselt alternatiive, mis tihtipeale on nii võimalusterohkemad kui ka soodsamad. Ehkki tänapäeval pakuvad sideoperaatorid ka kõige tagasihoidlikumate kõnepakettidega hulgaliselt tasuta SMS-e.

Näiteks saadab briti täiskasvanu keskmiselt 200 sõnumit kuus, mis on topelt rohkem kui nelja aasta eest. Ehkki Eesti kohta vastavad numbrid puuduvad, on mobiilsed trendid üldiselt globaalse iseloomuga ning varem või hiljem toimub sama ka meie maal.

Alternatiivid tavapärasele helistamisele või messimisele püsivad sotsiaalvõrgustikel ja IM (Instant Messaging) rakendustel. Vaatame nende pakutavaid võimalusi lähemalt. Ühtlasi keskendume peamiselt tasuta teenust pakkuvatel rakendustel.

Sotsiaalvõrgustikud

1. ja 2. Facebook & Facebook Messenger

Maailma kõige populaarsem suhtlusvõrgustik ilmselt ühelegi arvutikasutajale tutvustamist ei vaja. Siin saab kasutaja oma mõtteid ja uudiseid (ning kassipilte) jagada kõigi oma sõprade-tuttavatega.

Nutiseadmes (eriti nutitelefonis) on aga suhtlemiseks isegi arukam kasutada Facebooki eraldiseisvat sõnumirakendust Facebook Messanger, mis tõmbab vähem tähelepanu kui päris “näoraamat”, sööb vähem ressurssi, st akut, ja võimaldab n-ö individuaalset suhtlemist.

Facebooki sõnumiäpp täieneb pidevalt. Foto: Facebook
Facebooki sõnumiäpp täieneb pidevalt. Foto: Facebook

Kui alguses sai Messengeriga vaid tekstsõnumeid vahetada, siis aja jooksul on lisandunud ka tavalise ja videokõne võimalus, võib saata nii pilte kui ka tavalisi faile. Kuigi mul on keeruline ette kujutada, et keegi selle loo lugejatest seda juba ei tea, kuulub neile ometi Eesti kasutajate seas vääriline esikoht.

3. ja 4. Google+ ja Google Hangouts

Kuigi Google’i rakendused on üldiselt ülipopulaarsed terves maailmas, ei saa seda paraku öelda Google+ kohta, mis on põhimõtteliselt Google’i ettekujutus oma Facebookist.

Inimesed saavad seal jagada oma mõtteid ja kassipilte ning vaadata teiste omi. Ning mõistagi neid kommenteerida. Paraku aga piirdub Google+ kasutajatering tehnoloogiahuviliste androidikasutajatega ning laialdast populaarsust võitnud pole.

Sama külmalt suhtuvad arvutikasutajate laiad massid miskipärast ka Google Hangoutsi, mis peaks olema jällegi Google’i vaste Facebooki Messengerile.

Kuigi kirjutada saab Hangoutsi abil tasuta, on telefoni jms kõned kõik tasulised. Erinevalt Facebook Messengerist. Kuigi Google+ pakub suhtluspartneriks kõiki neid, kellel teie kontaktide seas on Google’i konto (ja neid pole tõenäoliselt vähe), siis enamik neist, nagu öeldud, on vaid passiivsed tegelased, kes kasutavad vaid Gmaili või Google’i kalendrit või mõlemat.

5. SnapChat

SnapChat on peamiselt noorema põlvkonna seas populaarne rakendus, mis polegi niivõrd sõnumite, vaid hoopis piltide-videote saatmiseks. Siin aga ei imetle pilte mitte terve sõpruskond, vaid konkreetne sõnumi vastuvõtja.

Ning ka temal pole sellest sõnumist kauaks rõõmu, sest saadetud foto hävib teatud aja jooksul. Seepärast ongi rakendus populaarne eeskätt erinevate pikantsete pildikeste saatmiseks nii preilide kui ka noorsandide poolt. Tegelikult aga avastasin oma kontaktide seas (rakendus ise otsib) nii mõnegi snapchatterist kodaniku, kelle nooruspäevad juba mõni aeg tagasi selja taha on jäänud.

Sõnumirakendused

Sõnumirakendused võib põhimõtteliselt jagada kahte gruppi – spetsiaalsed rakendused sõnumite vahetamiseks ning rakendused, millega saab muu hulgas ka sõnumeid saata.

Nagu näiteks Spotify, millega saad lisaks muusika kuulamisele ka sõpradega lugusid jagada ja neid kommenteerida. Põhimõtteliselt üritab iga populaarsem rakendus tänapäeval endale sotsiaalset lisarakendust külge pookida, olgu selleks siis kasvõi kommenteerimine, nagu näiteks Instagrami puhul.

Allpool keskendume siiski erinevatele spetsiaalsetele sõnumirakendustele, valides nende seast välja need, mis sobivad nii Androidi kui iOS-i kasutavatele nutitelefonidele.

6. WhatsApp

Nii uskumatu, kui see ka pole, kuid 900 miljoni kasutajaga WhatsApp on maailma kõige populaarsem sõnumirakendus, edestades 100 miljoni kasutaja võrra isegi Facebook Messengeri.

Kuigi esialgu on sellel Eestis ilmselt samapalju või vähem kasutajaid kui Google Hangoutsil, siis üldises globaliseerumisprotsessis võib see olukord kiiresti muutuda.

Samas leidis WhatsApp juba vähemalt kümmekond kasutajat minu mõnesaja kontakti seast.

Rakendus ise on suhteliselt elementaarne, võimaldades vaid teksti- ja salvestatud häälsõnumeid.

7. WeChat

Ohtrate lisavõimalustega sõnumirakendus, millel on maailmas kasutajaid pool miljardit. Eestis jälle paraku vähem kui näputäis, st näiteks minu kontaktide seast vaid kaks inimest.

Rakendus sobib võib-olla isegi paremini uute sõprade leidmiseks, pakkudes selleks erinevaid võimalusi nagu kasutajate leidmine lähikonnas või telefoni raputamine. Viimast meetodit kasutades leiab teise igavleva kasutaja, kes samuti samal ajal telefoni raputab.

Minul ilmus telefoni ekraanile araabiakeelses kirjas kontakt, kes väidetavalt oli hetkel 2930 kilomeetri kaugusel. Nii et kui otsite endale uusi tuttavaid erinevatest eksootilistest regioonidest, siis see rakendus on teie jaoks.

8. Skype

Tänapäeval on Eesti kunagisest eduloost saanud omaaegse ja eestlaste seas ülipopulaarse MSN Messengeri mantlipärija. Tänu sellele, et Microsoft selle oma koopasse vedas ja kunagised MSN-i kasutajad tahes või tahtmata teenusega liitis. Kuigi omajagu kasutajaid oli Skype’il Eestis kindlasti juba enne seda. Tänapäeval peaks neid olema kokku üle 300 miljoni.

Lisaks ennemuistsetele tekstisõnumitele on Skype kindlasti populaarsust võitnud videokõnedega, kuid minul isiklikult on nendega suhteliselt negatiivne kogemus. Skype’i tasuliste telefonikõnedega pole ma paraku kokku puutunud, kuid arvestades tasuta suhtlemisvõimaluste rohkust, peaks neile olema piisavalt alternatiive.

9. Viber

win10_mainV2Viber tuli kunagi turule, pakkudes tasuta kõnesid üle interneti (VoIP). Juba mõnda aega on sellele teenusele lisandunud ka tekstisõnumid ja kleepsud ehk pisipildid kas siis sõnumiga või ilma.

Viber leidis mu kontaktide seast tervelt 112 Viberi kasutajat, mis näitab selle populaarsust meie madalal Maarjamaal.

Seega on seda rakendust kasutades lootus leida suhtluspartnereid lihtsam kui nii mõnegi maailmas populaarsema rakendusega. Viberil on kasutajaid maailmas kokku ligi 250 miljonit.

10. LINE

Popp ja noortepärane LINE tuleb Lõuna-Koreast ning selle äriplaan tundub olevat keskendunud erinevate kleepsude (stickers) müügile nooremasse vanusegruppi kuuluvatele kasutajatele.

Samas kasutan seda ise juba aastaid suhtlemisel oma vanema (üle 60-aastase) sõbraga Inglismaalt. Nii et kui ka teie hinges on säilinud kübeke nooruslikkust ja krediitkaardil piisavalt raha kleepsuveski käimashoidmiseks, proovige kindlasti järele.

Miskipärast on palju kleepse venekeelsete kirjadega. Erinevatel andmetel kõigub kasutajate arv 200–300 miljoni vahel.

11. Telegram

Kuuldavasti ISIS-e lemmikuks osutunud suhtlusprogramm, mis on kuulus oma privaatsuse poolest, st kõik vestlused krüpteeritakse, et need võõraste silmade ette ei sattuks.

Ilmselt sobib see siiski rohkem ärikõnede pidamiseks kui sõbra või sõbrannaga niisama lõhverdamiseks.

Minu kontaktide hulgas oli kasutajaid veidi alla kümne. Rakendus ise on suhteliselt minimalistlik, pakkudes ainult tekstsõnumite saatmist. Seega ei mingeid lustlikke emotikone või kleepse, videokõnet või muid vilesid-kellasid. Tõsine suhtlusvahend tõsistele ja pisut paranoilistele inimestele.

12. Wire

unnamed (2)Vähemalt Eesti tehnikaringkondades reklaamiti Wire’it omal ajal kui uut Skype’i. Et omad Eesti poisid tegemas jms.

Võrreldes eelnenud suhtlusrakendustega pidi Wire eristuma eeskätt maitseka ja minimalistliku disaini poolest. Ning see tõepoolest kehtib tänini. See tähendab disain ja hea maitse.

Skype’i populaarsust pole see aga paraku senini saavutanud, sest minu kontaktide seas oli sellele vaid 13 kasutajat. See-eest nende maitse- ja ilumeel on tõepoolest tunnustatud ka laiemalt.

Igatahes on kasutajaliides tõepoolest meeldivalt lihtne ja intuitiivne ning sobib igati kasutaja stiilsuse näitamiseks.

13. Fleep

Uus suhtlusrakendus endistelt Skype’i tegijatelt. Meeskond on 100%-liselt eestlased. Rakendus lubab tekstisõnumid ja meilid ühte kohta kokku tuua. Nii et ka seda sõnumirakendust tuleb pidada eeskätt töövahendiks, mitte meelelahutuseks.

Oma kontaktide seast ma ühtegi selle kasutajat kahjuks ei leidnud. Aga idee tundub olevat asjalik ning investorid veenvad, mistõttu võib oletada, et selle rakenduse paremad päevad on alles ees, nii et hoidke sellel silm peal.

Mõistagi on veel teisigi maailmas enam või vähem populaarseid sõnumirakendusi, nagu näiteks QQ Mobile (860 miljonit kasutajat Aasias), KIK Messenger või Kakaotalk, kuid täna ja Eestis võivad need meile pinget pakkuda vaid eksootikahuvist.

Kokkuvõtteks

Ülaltoodud rakendustest leiab aga endale sobiva suhtlusrakenduse ka kõige nõudlikum valija. Funktsionaalsuselt on need kõik saavutanud tänaseks suhteliselt sama taseme peale mõne üksiku, nagu näiteks Telegram, mis võib kiidelda väga eristuva funktsionaalsusega.

Seega jääb üle teha oma valik vaid maitse-eelistuse alusel. Kui soovite oma vestlusi elustada näiteks lapsemeelsete ja cool’ide kleepsudega, siis valite suhtlemiseks Line’i, kui tahate aga näidata oma trenditeadlikkust, sobib loomulikult Wire. Seda kõike muidugi juhul, kui miskipärast ei kõlba suhtlemiseks Facebook Messenger või Skype.

Kusjuures mu tutvusringkonnas on mitu igati ontlikku ja elus edasijõudnud inimest, kellel veel pole Facebooki kontot ning tõenäoliselt on just nemad sunnitud otsima sobivaid alternatiive.

Juhul kui siiski otsite mõne oma sõbra või tuttavaga sobivat sõnumirakendust mõtete vahetamiseks, soovitan proovida järjepanu kasvõi kõiki ülaltoodud põnevamaid rakendusi, sest kõik need on tasuta ning kontode tegemine nõuab vaid algelist inglise keelt. Kui te aga endale sealt sobivat rakendust ei leia, jääb ju alati üle vana hea… telefonikõne.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid