Allikas: Shutterstock

10 tehnoloogiat, mis lähiaastatel tulevikku muudavad 0


Hiljuti avaldanud autorid

Aastavahetusel kipuvad inimesed tavalisest enam ootusärevalt tulevikku vaatama. Ulmefilmid pakuvad juba täna meie fantaasiatele toitu, kuid neid eriti usaldusväärseks pidada ei saa, sest näiteks lendavaid autosid pole ju senini meie tänavatel, ehkki ennustatud on neid juba ligi sajand tagasi. Kui vanasti kasutasid meie esivanemad ennustamiseks õnnetina, siis tänapäeval võime kasutada pisut usaldusväärsemaid meetodeid, nagu näiteks meedia. Proovime kergitada tulevikul lasuvat tinarasket ja läbitungimatut tekki ning visata pilk kümnele tehnoloogiale, mis juba lähitulevikus meie elu lähemalt või kaugemalt mõjutama hakkavad.

 

Tehisintelligentsiga virtuaalassistendid

Juba täna ennast nutiseadmetesse sisse seadnud virtuaalassistendid, kes vastavad meie küsimustele, tuletavad meelde kohtumisi ja juhatavad teed, kuhu iganes meil vaja on minna. Tõenäoliselt pole enam eriti kaugel aeg, kus seesama assistent hakkab tegelema meie päevaplaaniga, ostma pileteid, broneerima söögikohti, määrama arstivisiite ja aitama meid veel tuhandes teises pisiasjas, nagu päris elusad assistendid seda teeksid. Inimene peab aga hoolega vaatama, millise tasemeni ta nendele virtuaaltegelastele autonoomia annab.

 

Arvutid kõikjal

Kui arvutid esmalt meie kodudesse jõudsid, siis asusid nende kobakad kastid kas laua peal või all. Tuleviku arvutid seevastu poevad kõikjale, kasvõi sinu silma kontaktläätse, rääkimata riietest ja kodumasinatest. Me saame nendega verbaalselt suhelda või panna nad tegutsema automaatselt. Igatahes on nende füüsiline kohalolek praktiliselt märkamatu.

 

Digimõistusega tehislemmikud

Ehkki inimaju kunstlik loomine on veel mägede taga, on juba praegu käimas mitmesugused põnevad projektid, nagu näiteks OpenWorm, mis püüab digitaliseerida tavalise ussikese aju. Edu korral järgnevad sellele keerulisemad ettevõtmised, nagu näiteks imetaja aju digitaalkujule viimine, misjärel saaks neid laadida näiteks robotitesse ning viia meie suhtumise oma lemmikloomadesse hoopis uuele tasemele.

 

Suuremastaabiline geotehnika-insenerlus

Seoses kliima soojenemisega oleme sunnitud üha aktiivsemalt otsima praktilisi lahendusi, kuidas viibimist oma koduplaneedil võimalikult pikaks ja tervislikuks venitada. Juba praegu on olemas erinevaid põnevaid geotehnilisi projekte, mis hõlmavad muu hulgas kunstlike puude ja ookeanide väetamisi ning vastutegevust süsiniku emissioonile atmosfääri.

 

Planeetidevaheline internet

NASA mehitatud lend Marsile peaks toimuma juba hiljemalt paariteist aasta pärast. Selle ekspeditsiooni raames planeeritakse sinna ka kolonistide toimetamist. Kui me saame olla internetiühenduses Marsiga, siis milline ühendus võib selleks ajaks valitseda meil Maa peal?

 

Esimesed tõhusad vananemisvastased sammud

Gerontoloogia areng viimastel aastatel on olnud hüppeline, mis on vähemalt vananeva Euroopa tingimustes vältimatu. Ehkki vananemine on nii ehk teisiti möödapääsmatu, uuritakse juba praegu inimese geneetilist koodi, et saavutada pikaealisus ning kõrge vanuseni kestev tervis.

 

IseseiSvad sõjamasinad

Kuigi alles mõni aeg tagasi tundus Terminaator ulmena, siis juba praegu on olemas sõjaväelist, taktikalist ja strateegilist potentsiaali omavad süsteemid, mida inimese asemel kontrollivad masinad. Näiteks lahingusüsteem Aegis, mis jälgib vaenulike rakettide starti ning hävitab need. REDOWL süsteem aga tuvastab ja hävitab sõjatsoonis viibivaid vaenlase snaipereid. Tehnilisest probleemist märksa keerukam on siin eetika ja vajadus vältida olukorda, kus üks tehniliselt kõrgemalt arenenud grupp saavutaks terves maailmas tänu oma tehnilisele üleolekule ülemvõimu teiste gruppide üle.

 

Organidoonorlus kõigile

Tänaste perearstide asemel terendab meile helgest tulevikust personaliseeritud meditsiin, mis põhineb meie geenidel. Sellele sekundeerib võimalus biotehnoloogia abil kasvatada igale inimesele sobivaid varuorganeid, millega asendada rikkiläinuid. Vähemalt aastaks 2030 oleme valmis tootma nii organeid kui ka tüvirakke vastavalt iga inimese bioloogilisele eripärale.

 

3D-printer igasse kodusse

Nii televiisorid kui ka personaalarvutid olid kodumajapidamistes esialgu haruldasteks luksusesemeteks, kuid tänapäeval on need praktiliselt igas majapidamises. Masin, mis võimaldab kolmemõõtmelisena printida praktiliselt kõike, tundub vähemalt tulevikukodudes vältimatu. Suurimat mõju avaldab see ilmselt jaekaubandusele, mis hakkab reaalsete kaupade asemel pakkuma allalaadimiseks kaupade 3D-plaane. Praegu tehakse esimesi katseid n-ö printida nende seadmetega kodustes tingimustes toitu ja plaanis on proovida trükkida ka näiteks vaktsiine, et inimesed ei peaks epideemiate puhul oma elamisest väljuma, vaid saaksid end ravida rahulikult kodus.

 

Globaalse janu lõpetamine merevee magestamisega

Ehkki Eestis tundub muretsemine vee pärast täiesti asjatu, on maailmas mageveega regiooniti suured probleemid. Juba täna on maailma eri paikades käsil mastaapsed projektid merevee magestamiseks ja joogiveeks muutmiseks. 2030. aastaks on need projektid saavutanud tööstusliku taseme, kasutades oma tegevuses olulisel määral taastuvenergiaid, nagu näiteks päikese- ja laineenergia.

Kokkuvõttes tundub, et meie tulevikutsivilisatsioon sõltub vähem lendavatest autodest ja muust ekstsentrilisest kila-kolast ning üha rohkem sellest, kuidas lahendada probleemid inimkonna tervise ja tervislike elutingimustega.

 

 

 

 


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid