10 põhjust, miks osta Windowsi arvuti

Kui eelmisel korral rääkisime kümnest põhjusest, miks uut arvutit ostes eelistada Apple’i arvutit, siis nüüd loetleme üles põhjused, miks kaalukauss võiks langeda hoopis Windowsi operatsioonisüsteemil töötava arvuti kasuks.

Soodsad osta

Kuigi pikas perspektiivis võib Macbooki pidada Windowsi arvutist soodsamaks ostuks (võttes arvesse arvuti eluiga ja eriti jääkväärtust, mis võib pärast paari-kolme aastat olla kuni 50% ostumaksumusest), ei saa üle ega ümber asjaolust, et ostuhetkel leiab Macile sarnaste tehniliste näitajatega Windowsil töötava arvuti oluliselt soodsamalt.

Valikuvariante on rohkem

Macbooke toodab ainult Apple, kuid PC-de tootjate kokkulugemiseks ei piisaks tõenäoliselt ka kahe käe sõrmedest. Sisenedes mõnda arvuteid müüvasse veebipoodi, võib esmajoones silme eest kirjuks võtta, kuid see annab võimaluse just endale sobivate tehniliste näitajate ja disainiga raal välja valida.

Arvutiosi on lihtsam vahetada

Windowsi arvuteid saab kergema vaevaga vajaduste järgi kohandada. See tähendab, et kui soovid oma arvutile lisada näiteks sisemälu või välja vahetada graafikakaarti, siis see on üsna lihtsasti teostatav. Macbookide kohandamine seevastu on oluliselt piinarikkam, rohkemate kitsendustega ning üleüldiselt pühaduseteotusena vaadeldav.

Lihtsamini kohandatav tarkvara

Lisaks riistvara mudimisele saab oluliselt rohkem oma äranägemise järgi kohandada ka Windowsi opsüsteemi. Kasutajale on avatuks jäetud palju rohkem võimalusi opsüsteemi oma soovide järgi seadistada ning nutikamad kasutajad võivad mõne nupuvajutusega siseneda isegi menüüdesse, kuhu tavakasutaja ealeski ei satu. Macbookide puhul on see üsna rangelt välistatud.

Mängimiseks paremad

Macbookid ei ole loodud mängimiseks ning kui see on arvutiostu üks peamisi kriteeriume, tuleks pilk suunata Windows opsüsteemiga arvuti poole. On palju mänge, mida saab edukalt mängida ka Maci peal, kuid kõrgetasemelisi ja suurt jõudlust nõudvad mängud neis tööle ei hakka.

Enimkasutatud ühenduspesad on enamasti sisseehitatud

Apple on kõvasti kriitikat saanud otsuse pärast eemaldada traditsiooniline kõrvaklapipesa kõikidelt telefonidelt pärast iPhone 6S-i. Sellegipoolest ei ole see neid tagasi hoidnud tegemast samalaadset sammu ka oma sülearvutitega, mistõttu ei leia näiteks 2016. aasta Macbook Pro’dest enam tuttavaid HDMI, USB jne ühenduspesi. Need on kõik asendunud USB-C pistikutega, kuhu saab vajadusel pista eelmainitud funktsioonidega adaptereid.

Office töötab paremini

Kuna Microsoft kontrollib nii Windowsi kui ka Office’i arendusi, töötab maailma enim kasutatud kontoritarkvara Windowsi opsüsteemiga arvutites paremini ja vähemate bug’idega kui Macides. Lisaks leiavad Windowsi kasutajad oma Excelites ja Wordides rohkem funktsioone kui Maci kasutajad.

Parandus on soodsam

Kuigi Apple’i järelteenindus võib olla mugavam kui paljude Windowsi arvutite puhul, tuleb see ka oma hinnaga. Windowsi arvutite remont on üldiselt soodsam.

Algajatele lihtsam kasutada

Kindlasti leidub palju inimesi, kes ütlevad, et Apple’it on palju kergem kasutama õppida kui Windowsi, kuid siin peitub tõde numbrites. Windowsi kasutajaid on meie ümber mitu korda rohkem, mis tähendab ka suuremat hulka potentsiaalseid õpetajaid ja abistajaid.

Tehnoloogilised arengud jõuavad kasutajateni kiiremini

Apple on oma seadmetesse tehnoloogiliste läbimurrete lisamisel paljude teiste tootjatega võrreldes pigem aeglane kui kiire ning lihtsalt proovi pärast oma seadmetesse uusi asju ei lisata. Tõenäoline on, et kui turule tuleb uut tüüpi protsessor, siis võtavad selle esimesena omaks Windowsi arvutite tootjad.

Kui soovid teada, miks võiks uut arvutit valides eelistada hoopis Apple’i arvutit, vaata üle ka 10 põhjust, miks osta Apple’i arvuti.

Taavi Õmblus

ehk digitaavi sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult. "Kuid see sobib mulle," on ta sellega nüüdseks juba harjunud. "Kõik digitehnoloogiaga seonduv peab olema lihtsasti arusaadav, mugav kasutada ning märkamatult minu igapäevaelusse sobituma," räägib Digitaavi. "Telefon, sülearvuti ning Google-kalender on minu igapäevased abimehed ja assistendid, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Kohtumised, trennid, puhkused – kõik on kirjas kalendris, mis omakorda on kõikide seadmete vahel sünkroniseeritud." Digimaailmaga sai DIgitaavi põgusalt tuttavaks juba ligi 15 aastat tagasi kooli arvutitunnis oma esimest e-posti kontot luues. "Suurem huvi tekkis aga esimese nutitelefoniga, milleks oli HTC Wildfire, mis oma tehnilistelt näitajatelt kuigi võimekas telefon ei olnud, sest näiteks Instagram seal tööle ei hakanudki," meenutab Digitaavi, nägu muigel. Paljudele kõlab sõna “digi” Digitaavi sõnul hirmutava ning halvaendelisena. "Minu eesmärk on tuua inimesed, kes võib-olla seni selle maailmaga kokku puutunud ei ole, lähemale teenustele, tehnoloogiatele ning vidinatele, millest neile igapäevaelus kasu tõuseks." Digitaavi kirjutab uudiseid teemadel, mis talle endale huvi pakuvad. "Üritan seda teha keeles, mis on arusaadav kõigile."